Hedvig Bülli ausammas Haapsalu Promenaadil. Foto: Arvo Tarmula.
Haapsalu Promenaadile on ilma suurema kärata tekkinud üks hauasammas, mis on pühendatud Haapsalus sündinud ja kasvanud Hedvig Büllile (5. veebruar 1887 – 2. oktoober 1981).
Hedvig Büll oli üks imeline naine, kes tegi sada aastat tagasi Armeenias tegusid, mis on võrreldavad vähemalt ema Teresa omadega Indias või olid need isegi kraad kangemad, nõudes temalt rohkem vaprust ja suuremaid jõupingutusi. Pole kahtlustki, et Hedvig Büll väärib mälestussammast ja rohkemgi veel.
Eesmärk armeenlaste emaks kutsutud naise mälestus tema sünnilinnas jäädvustada on kahtlemata üllas, aga praegune sammas Promenaadil seda eesmärki kindlasti ei täida. Miks linnavalitsus selle püstitamiseks loa andis, ei oska arvata.
Põhjus võis olla rahvaste sõpruses või poliitilises korrektsuses. Ent Promenaadile pandavad au- ja muud sambad peaksid olema ka kunstiliselt aktsepteeritavad ja meie kultuurikonteksti sobivad. Praegune on lihtsalt kole ega sobi oma praegusesse paika ka otstarbe poolest.
Hauasambad kuuluvad kalmistule, see konkreetne näiteks Haapsalu Vanale kalmistule, kuhu on maetud Hedvigi ema ja isa. Sellega oleks neilegi austust avaldatud ja Hedvig sümboolselt oma vanemate juurde tagasi toodud.
Kuuldavasti oli samba püstitamisega kiire. Aga miks? Kakskümmend viis aastat on olnud aega küll? Tänavu pole Büllil ka mingit erilist tähtpäeva – 5. veebruaril möödus 127 aastat tema sünnist ja 2. oktoobril möödub 33 aastat tema surmast.
Võinuks veel kolm aastat aega võtta, raha koguda ning püstitada sammas, mis oleks Hedvig Bülli väärt. Praegune ei kaunista Haapsalut, Promenaadi ega ammugi mitte Bülli mälestust.
Mina alles hiljuti kolisin Haapsallu ja panin tähele promenaadis seisva ilusa kivi. Hedwigist ei teadnud ma mitte midagi_ nagu ka teised Haapsalu elanikud. Mind hakkas see haruldane naine huvitama. Leidsin tema sünni maja Kooli tn.5 ja Internetist lugesin te kohta vapustavat lugu. Ma ei ole absoluutselt nõus selle soperdise autoriga, sest kalmistule poleks mina sattunud ja teised linna külalised seda enam. Jääb ainult loota, et ükski armeenlane ei loe oma ülla rahva korjanduse, lennukiga toomise jne. kohta. oleks vaja, et ka Eestis rohkem Büllist oleks teada. Ta elu on seda väärt!
Mitte ausammas pole kole vaid Teie jutt
Kõige varasemaid hatškareid püstitati uskumusega, et see võiks olla hinge lunastuseks kas veel elavatele või juba lahkunud isikutele. Hiljem on neid püstitatud tähistamaks sõjalist võitu, kirikuehituste valmimist või uskumusega, et hatškarid pakuvad kaitset loodusõnnetuste eest.(Vikipeediast)
Kui Haapsalu Büllile ausamba püstitamisega hakkama ei saanud, siis on kohatu viriseda, et armeenlaste ausammas ei sobi. Kui ise ei tee, teevad teised.
Kole on laupäevases lehes ilmunud karikatuur Ilvesest. Kole ja maitsetu.
mulle küll see mälestusmärk meeldis…kena mälestus väärikale inimesele,mis selles valesti on…..
Ülla kommentaariga
Tyybiline Ene ving.
Ene arvamus ausalt öeldes üllatas. Ma loodan, et ristikivi hatškar püstitajad, kes selle Armeenias valmistada lasid ja lennukiga kohale tarisid, ei juhtu seda artiklit lugema. See artikkel on neile väga solvav.
Ma arvan et antud ausammas peab ikka olema sobiv neile inimestele kellele Bülli teod elu andsid. See kultuuriruum ongi teistsugune.
Seda.et eesmärk abinõu ei pühitse,saabki sageli liiga hilja aru.Kas linnas maastikuarhitekti ka on?