Lääne-Eesti tänavusi suuremaid päästeõppusi toimus 30. aprillil, mil Hiiumaal harjutati metsatulekahju kustutamist. Hiidlastel olid abiks ka Läänemaa päästjad. Foto: Urmas Lauri
Pikalt kestnud kuiva ilma tõttu on Eesti metsad tuleohtlikud, kuid metsa minna ei ole keelatud.
„Metsas on lood küllaltki kehvad,” ütles päästeameti pressiesindaja Viktor Saaremets. „Kui metsas käia, siis kõik krõbiseb.”
Läänemaa metsad asuvad tuleohtlikkuse 3. ja 4. riskikategoorias, mis tähendab, et metsad on keskmise ja suure tuleohuga, kuid metsas viibimine ei ole keelatud. Ida-Virumaa metsades on kohati isegi 5. riskiaste, mis tähendab äärmiselt suurt tuleohtu. Sealseis metsades on päästeamet mõelnud kehtestada metsamineku keelu.
Keeld tähendab, et keelatud on igasugune tulega seotud tegevus, ka selleks ettenähtud kohas lõkke tegemine, grillimine, suitsetamine. Maha ei tohi jätta pudeleid ega klaasikilde, sest need võivad tekitada tulekahju. Tervisesportlased võivad siiski oma sörkjooksu teha.
„Mets lindiga ümber piirata ja keelata sinna minna pole ka otstarbekas,” ütles Saaremets.
Saaremetsa sõnul vaatavad nad metsamineku keeldu kehtestades üle nii viimase aja statistika kui ka järgmiste päevade ilmaprognoosi. Statistika näitab Saaremetsa sõnul, et põlenud on nii metsaalused, rabad kui ka viljapõllud. Eilse seisuga ei olnud Eestis veel kehtestatud metsamineku keeldu, sest tänaseks on vihma lubatud.
Tuleohutuse seaduse 16. paragrahvi alusel määrab päästeamet suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine. Metsaseaduse paragrahv 42 ütleb, et metsaomanik peab oma metsa kaitsma tulekahju eest. Seetõttu võib ka metsaomanik keelata oma metsa kasutamise.
„Erametsaomanikud on viisakalt öeldes suures ärevuses, sest tuleoht on suur ja vihma ei paista tulevat,” ütles Erametsaliidu juhatuse liige Einar Pärnpuu.
Pärnpuu sõnul on erametsa omanikul raske oma metsa sulgeda, sest sellest teavitamine on keerukas. Päästeametil on seda lihtsam teha, sest päästeamet saab metsa minekut suuremas mahus keelata ja meedia kaudu inimesi teavitada.
„Sulgemine halba ei tee, hoiab puhkajaid eemal, sest marjakorjaja läheb ikka metsa, korjab oma marju ega viska tikku maha,” ütles Pärnpuu ja lisas, et eraisikud ei saa metsi ka kindlustada.
Seevastu RMK Läänemaa metskonna metsaülema Tanel Ehrpaisi sõnul muudavad piirangud olukorra hoopis hullemaks, sest siis on metsas ainult marjulised, kes tihtipeale on metsapõlengute põhjustajad. Niisamuti puhkajad ja ATVga sõitjad. Metsamehed aga hoiavad metsa, liiguvad seal ja avastavad tuld.
Pärnpuu sõnul ei ole Kullamaal oht nii suur, sest seal on lehtpuud, mis süttivad raskemini. Suurem on oht okaspuumetsas.
Ehrpaisi sõnul on Läänemaal ohtlikem ala Põhja-Läänemaa, sest seal on kuiv männimets ja palju suvitajaid. Seal on rakendatud ka elektrooniline tulevaade – mobiilimastidele on pandud kaamerad, mis aitavad tulekahju avastada.