Kõigist traagiliste tagajärgedega liiklusõnnetustest on vaid üksikud õnnetusjuhtumid ning suure osa ohvreid saanuks päästa lihtne liiklusreeglitest kinnipidamine.
Kuigi viimaste kuude liikluspilt on võrreldes aasta algusega oluliselt paranenud, teevad korrakaitsjatele muret sagenenud liiklusõnnetused, mille põhjuseks on valesti valitud sõiduvõtted ning väsimusest või mõnest muust segavast faktorist tingitud tähelepanematus. Just lõviosa rasketest õnnetustest on juhtunud liiklejate enda hooletuse ning liiklusreeglite rikkumise tagajärjel.
„Murettekitavalt on kasvanud õnnetuste arv, kus üks juht ei ole teisele teed andnud ning tagajärjeks on ohvriterohke kokkupõrge. Suvekuudele on aga iseloomulik noorte juhtide põhjustatud teelt väljasõidud, mis on suuresti tingitud liigsest sõidukiirusest ning enda võimete ülehindamisest. Seitse inimest oleks ehk täna elus, kui rooli poleks keeranud alkoholi tarvitanud juht,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti komissar Riho Tänak.
Selle aasta kuue kuu jooksul on juhtunud 614 rasket liiklusliiklusõnnetust, mille tagajärjel hukkus 33 ning sai vigastada 759 inimest. Mullu samal ajal jättis liiklusõnnetuse tagajärjel oma elu 28 inimest, vigastada sai 763 liiklejat. Ohvriterohkemad kuud on olnud jaanuar ja aprill. Jaanuaris hukkus meie teedel kümme ning sai viga 86 liiklejat, aprillis hukkus õnnetuse tagajärjel kaheksa ning sai viga 122 inimest.
Kuigi sel aastal ei ole möödunud ühtegi kuud, kus liikluses poleks keegi hukkunud, saab mõnevõrra positiivsena esile tuua jaanikuu ning jaanipühade aegse liikluspildi, kui hukkus vaid üks liikleja. Eelmise aasta jaanikuul hukkus 13 liiklejat. Kuigi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on sagenenud õnnetused, kus on viga saanud jalgratturid, ei ole ühegi ratturi vigastused olnud eluohtlikud.
Ligi kolmandik rasketest liiklusõnnetustest, kus inimesed on viga saanud või hukkunud, on kahe sõiduki kokkupõrked. Selle aasta kõige ohvriterohkemad õnnetused on olnud kolmel kevadkuul, kui kahe sõiduki kokkupõrkes sai kolme õnnetuse tagajärjel surma seitse inimest. Teise kolmandiku traagiliste tagajärgedega õnnetustest moodustavad teelt väljasõidud. Kuue kuuga on liikluses hukkunud kümme jalakäijat, neist kuus on sattunud õnnetusse asulas.
Joobes juhi osalusel on sellel aastal juhtunud 65 õnnetust, mille tagajärjel hukkus seitse ning sai viga 98 liiklejat. Läinud aasta samal ajal põhjustasid joobes juhid 70 rasket õnnetust, milles sai viga 104 ja hukkus 11 inimest. Tänavu kuue kuuga on korrakaitsjad nii igapäevase kontrolli kui ka „Kõik puhuvad“ operatsioonide käigus pidanud kinni ning kõrvaldanud juhtimiselt 3700 autojuhti, kes olid tarvitanud alkoholi. Neist 91-l konfiskeeris kohus oma otsusega ka sõiduki, mis on ca 60 % enam kui mullu samal ajal. Kõige rohkem eksivad liiklejad seaduse vastu lubatust suuremal kiirusel sõitmisega.
„Iga inimene, kes astub liiklusesse, olgu selleks autojuht, jalakäija või jalgrattur, peab vastutama selle eest, et tema tegutsemine ei seaks ohtu teisi ega ennast. Kui me oleme üksteise suhtes tähelepanelikud ja arvestavad, vähendame oluliselt õnnetustesse sattumise ning liiklusohtike olukordade tekitamise riski," märkis Riho Tänak.
Helen Uldrich, politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja