15

Ardo Hansson: sularaha peab olema kättesaadav

Avatar

Juhan Hepner

juhanh@hot.ee

Eesti Panga president Ardo Hansson saatis Läänemaa omavalitsusjuhtidele, milles märgib, et  protest Swedbanki Haapsalu kontori sularaha töökorralduse muutumise vastu ei ole põhjandatud ning leiab, et Eesti Pangal ei ole pädevust sekkuda kommertspankade hinnakujundusse.

Ardo Hansson. Foto annika haasEesti Pank on nõus seisukohaga, et Eesti ettevõtted, tööandjad üldiselt ja kindlasti ka kommertspangad võiksid oma tegevuses arvestada sotsiaalse vastutusega. Eri valdkonna ettevõtteid ei peaks seejuures käsitlema erinevalt.

Oleme nõus ka sellega, et sularaha kui maksevahend peab olema kättesaadav ja aktsepteeritud üle Eesti. Eesti Panga roll sularaharingluse korraldamisel on tagada Eesti elanikele ja ettevõtetele piisav sularahavaru.

Selle saavutamiseks peame olema võimelised täitma kommertspankade sularahatellimusi ning tegema koostööd ka sularaha transporti korraldavate ettevõtetega. Kommertspankade ülesanne on omakorda katta oma klientide sularahanõudlus.

Eesti riik ei ole pidanud vajalikuks sekkuda kommertspankade teenuste hinnakujundusse ega nõudnud neilt konkreetsete teenuste kohustuslikku osutamist, kui panga arvates ei ole see teenus nende klientide seas piisavalt nõutud.

Sellist pädevust ei ole ka Eesti Pangal. Sellest hoolimata oleme keskpangana kindlasti nõus koos teistega arutlema, kuidas sularahateenuse kättesaadavust parandada.

Kui eesmärk on parandada sularahateenuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades, siis ei ole Eesti Panga hinnangul üle-eestiline ja kõiki panku teenindav ühtne pangaautomaatide võrk selle saavutamiseks parim lahendus.

Ühtse pangaautomaatide võrguga kaob kommertspankadel võimalus teistest pankadest kvaliteetse teenusega eristuda. Lisaks sellele hajub ühtse võrgu puhul iga panga vastutus, mistõttu väheneb klientide ja avalikkuse võimalus pankade otsuseid mõjutada.

Turutingimustel toimiva ühtse sularahaautomaatide võrgu korral võib muutuda veelgi olulisemaks kuluefektiivsus, mistõttu pole väga põhjust oodata, et sularahateenuse kättesaadavus hajaasustusega piirkondades paraneks.

Sellest hoolimata ei ole Eesti Pank vastu sularahaautomaatide ühisvõrgu loomisele juhul, kui kommertspangad leiavad, et tänu sellele saab pakkuda klientidele paremat teenust.

Klientide nõudlus sularahateenuste järele on aastatega vähenenud, mistõttu on asjakohane mõelda uudsete ja paindlikumate lahenduste peale, mille abil tagada sularaha kättesaadavus.

Eestis on pangad juba kasutanud näiteks pangabusse ja teinud koostööd Eesti Postiga. Meie hinnangul võiks tulemuslik olla ka pankade koostöö teiste teenusepakkujatega, mõnel juhul näiteks osana kaardimaksete süsteemist.

Kohalikele elanikele sobiva lahenduse pakkumisel võib olla oluline roll  ka kohalikul omavalitsusel. Ligipääs sularahale ei ole teenus, mille tagamine on kriitiliselt tähtis ööpäev läbi. Sularahaautomaate ei peaks seetõttu üle tähtsustama.

Lisaks sellele ei tundu otstarbekas nõuda pangalt kontori pidamist või kontoris kindlate teenuste pakkumist piirkondades, kus see ei ole panga hinnangul klientide vähese huvi tõttu mõistlik.

Haapsalu näite puhul ei ole Eesti Panga hinnangul tegemist sularahateenuse kadumisega. Meie andmetel on Haapsalu linnas endiselt avatud kahe panga kontor ning ligipääs sularahateenusele on tagatud tänu nelja panga 12 sularahaautomaadile. Sularahaautomaate elaniku kohta on Haapsalu linnas ligikaudu kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt.

Nõue pakkuda sularahateenust tasuta ei ole meie hinnangul põhjendatud. Sularahateenus on vaid üks pankade paljudest teenustest. Eestis on üldjuhul aktsepteeritud, kui teenusepakkuja küsib põhjendatud tasu ka eluliselt tunduvalt kriitilisemate teenuste puhul kui sularahateenus, näiteks ligipääsu eest elektrivõrgule või puhtale joogiveele.

Samuti on sularahaga maksmine ühiskonnale tervikuna kallim kui elektroonsete makseviiside kasutamine.

Eesti Pank tervitab sularahateenuste kättesaadavuse arutelu. Kuigi Eesti elanikud ja ettevõtted eelistavad üha enam sularahale elektroonseid makseviise, peaks sularahateenus olema üle riigi kättesaadav ka tulevikus.

Soovitav oleks leida üksmeel küsimuses, millises ulatuses ja millistel tingimustel peaks olema sularaha ja erinevate pangateenuste kättesaadavus tagatud.

Lisaks sellele oleks kasulik mõista ühiselt võimalikke lahendusi olukorras, kui kommertspanga hinnangul ei ole mõnes piirkonnas majanduslikult otstarbekas pakkuda teenuseid mahus, mida sooviks seal näha näiteks kohalik omavalitsus.

Ardo Hansson, Eesti Panga president

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mario
Mario

Järelikult ei taha pank ka uusi kliente ja kodudes olevat sularaha. Olen täiesti veendunud, et mõne aja pärast pole väikelinnades enam pangakontoreidki. Optimeerida on veel küll ja küll.

Kodanik
Kodanik

alluv on allutajale priimus. mokk maha!

Kodanik
Kodanik

külvatakse paanikat kommertspankade suhtes:) oh seda muret! karilaid tuleb ka isoleerida. oh neid kombeid! pank on ohver:) oh neid mõtteid!

Muremõte
Muremõte

2012 a. Stokholmis kuningapalee ligiduses toimunud jõululaadal klappisime rahad kokku, millegi ostmiseks, mitte üheski putkas ei saanud kaardiga maksta. Emapank Stokholmis nõuab enne suuremaid kasumeid. Kas kohalikud Swed- panga ülemused tahavad hõisata üle Euroopa esimestena et Eesti on sularaha vaba riik.

-
-

Lääne Elu jätkab isegi seesuguse looga Karilaiule kampaania tegemist ja paanika külvamist. Pannakse pealkiri ühe lause põhjal, samas kui kogu lugu kokkuvõttena ütleb midagi muud. Loo point on selles lauses: Lisaks sellele ei tundu otstarbekas nõuda pangalt kontori pidamist või kontoris kindlate teenuste pakkumist piirkondades, kus see ei ole panga hinnangul klientide vähese huvi tõttu mõistlik.

Vastaline
Vastaline

Sellisel juhul las sotsministeerium toob oma kulude ja kirjadega raha mulle kätte ja riik ärgu sundigu mind oma tegemisi fikseerima erapankades! Kõik riigiasutused peavad vastu võtma sularaha makseid! Vot niimoodi saab ehk riigitsurad panna tööle riigialamate heaks. Järgmine aasta saab kõik omavalitsuste arvetel tehtavad tehingud avalikuks. Eks siis paista, kuidas need ametnikud hakavad arveid peitma.

sorts
sorts

mul kõik arvelduskontod suletud, pangakaarte ei ole,arveldan ainult sularahas.
ei kasuta netimakseid jne.
milleks likvideerida sularaha? selleks,et riigil ja pankadel oleks parem sind jälgida ja käsutada.

.
.

Mis jaurate, tulge teise panka üle. Mul selliseid probleeme pole.

Ettevõtja
Ettevõtja
1) MInu firmas on tööline, kes soovib oma palka 100% sulas. (Tema abikaasa palk laekub panka – maksud otsekaorraldusel.) Tema põhjendus -“ miks ma pean veel oma palgast pankadele andma !?“ Kas ta peab ?- SEE ON PROTEST ! 2) See tööline viib oma sularaha poodi,….. – ettevõte viib sularaha panka – maksab sissemakse eest . Pank teenib jälle! Eest panga ülesanne ei ole luua panka- aga – miks ? Vabandust, ei saa aru ? – Eest riik tagab komertspankade klientide hoiused ..?. Eur`i väärtuses Mis toimub ? Ettepanek: Võtaks meie riigis Eesti Panga , EMTA……. jne poolt ühise kontrolli… Loe rohkem »
!
!

Kas Swed ajutist kaarti ei väljasta?

Anonüümne
Anonüümne

ikka väljastab

tuulberg.ee
tuulberg.ee
?
?

Olen Swedi klient. Kuidas ma siis saan oma raha pangast kätte, kui olen kaotanud kaardi v unustanud selle automaati ja kontorist enam raha välja võtta ei saa?

wpDiscuz