0

Galerii: Hiidlased panid õppustel naabrite abil metsapõlengule piiri

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Hiiumaal õnnestus koos mandrilt saabunud abiga kustutada 75 hektaril lõõmanud metsatulekahju, tuleohu tõttu tuli evakueerida inimesed ja loomad põlengule lähimast külast.

Kui Lääne Elu Kärdla lähedal asuvasse Kanapeeksi külla metsapõlengut uudistama jõudis, olid hiidlased juba ühe päeva oma jõududega tule levikule piiri üritanud panna, tule kustutamiseks oli mandrilt kohale toodud ports tehnikat ning abijõude.

„Teisipäeva ennelõulal avastatud kolme hektari suurune tulekahju laius üsna pea 44 hektaril, kuid selle ulatusluikule levikule õnnestus hiidlastel piir panna,“ kirjeldas Hiiumaa päästeosakonna juhataja Hannes Aasma õppuse stsenaariumi. „Kuid oli selge, et oma jõududega me hakkama ei saa.“

Abi paluti naabritelt. Parvlaevadega toimetati Hiiumaale Päästeameti Lääne regiooni üldressurss ja isegi logistikalaost Koselt oli varustust saarele toodud.

„Teisipäeva õhtuks oli lisavarustus kohal,“ osutas Aasma Haapsalu kirjadega kummiroomikutega veokile, eriilmelistele Risti ja Raspla kirjadega päästeautodele ning konteineritest lahtipakitud päästevarustusele. Platsi serva oli lahti volditud ka konteinerstaap, kust päästetöid koordineeriti.

„Tulekahju üritatakse täna regionaalse varustusega ikkagi ära kustutada,“ rääkis Aasma enne seda, kui päästjad oma tehnikat metsa lahti rullima hakkasid.. „Võimekus on suurem, inimesi on rohkem ja kohal on ka tehnikat, mida Hiiumaal pole,“ lausus päästeülem.

Päästestaabi ning varustuse platsilt põlengukoha suunas sõites vonksas metateelt välja hirmjäme, lontis voolik nagu hiiglaslik madu. Metsatee servas asuvas veevõtukohas olid kaks pumbaautot oma londid vette sirutanud ning ootasid käsku, millal on vaja magistraalvoolikusse vett pumpama hakata.

Põlengukohale vonklevat hiigelvoolik lõppes poolsada meetrit enne metsa laiali veetud voolikute hargnemiskohta. Tundus, et tegemist oli kriitilise olukorraga. Läänemaa päästeosakonna juhataja Andres Liiv rahustas pabistajad maha ning selgitas, et kilomeeter magistraalvoolikut on ühel autol veel ootamas.

Päästjad leidsid aga kiirelt ratsionaalsema lahenduse, pannes puuduolevad jupid metsa suunduvatele harudele juurde. Pumbamehed panid oma masinad täistuuril tööle. Kuigi lõõbiti, et kahe kilomeetri pikkust hiigeltoru täites saab mahutist vesi enne otsa kui see hargnemiskohale jõuab, oli mõne minutiga selge, et vett on piisavalt.

Loetud minutite jooksul lõid metsa suunduvad oranžid voolikud pringiks ning joamehed said metsaalusele joaorudest pihustuva veeuduga vikerkaari joonistama hakata.

Metsatulekahju kustutamise õppus kasvas tasapisi üle kriisireageerimisõppuseks, sest veidi üle pooleteise kilomeetri kaugusel allatuult asub Koidma küla, mis oli põlengu tõttu ohtu sattunud.

„See tuleb evakueerida, nüüd hakkab ka kriisireguleerimise õppus pihta,“ selgitas Aasma. „Politsei ja Hiiu vallavalitsuse koostöö, päästjad tegelevad kustutusega ja teised ametkonnad tegelevad elanike kaitsega ja ka loomade kaitsega.“

Hiiu vallavanema Georg Linkovi juhitud kriisikomisjon hakkas tööle. „Vallavalitsuse ametnikel ei olnud eelnevalt täpselt teada sündmuse käik. Meid testiti meeskonna kokkukutsumise korraldamisel ja operatiivsusel, harjutasime infovahetust,“ ütles abivallavanem Katrin Sarapuu.

„Tagasiside põhjal saime päris hästi hakkama,“ teatas Sarapuu. „Õppus oli meie valla kriisikomisjoni jaoks väga suur ja väärtuslik kogemus.“

Hannes Aasma sõnul oli õppuse peamine eesmärk tutvustada Hiiumaa päästajtele mandril oleva päästetehnika võimekust. „Päästjad saavad nendega toimetada ning kui näiteks kuu aja pärast on seda varustust saarel vaja kasutada, tuleme sellega toime, saavutame eesmärgi paremini,“ lausus Aasma.

Hannes Aasma ütles, et õppuse stsenaariumi kohaselt laius kahjutuli 74 hektaril. „See ala on Hiiumaa mõistes muljetavaldavalt suur, nii suureks ei tahaks seda kunagi lasta,“ lausus Aasma. „Aga viimane Nõva metsatulekahju laius 1500 hektaril. Arvestades tänaseid ilmaolusid võiks siingi tuli selle suurpõlenguga samalaadseks paisuda küll. Ning siis oleks seda väga raske kustutada, sest metsad on krõpskuivad.“

Õppusepäev oli päikeselõõsas. „Homme tuleb ehk vihma,“ vaatas Hannes Aasma pilvitut taevast. Neljapäeval oligi üle pika aja korralik vihmasadu.

Fotod: Urmas Lauri

Päästeõppus 006 (1280x853) Päästeõppus 007 (1280x853) Päästeõppus 009 (1280x853) Päästeõppus 015 (1280x853) Päästeõppus 017 (1280x853) Päästeõppus 025 (1280x853) Päästeõppus 028 (1280x853) Päästeõppus 032 (1280x853) Päästeõppus 038 (1280x853) Päästeõppus 039 (1280x853) Päästeõppus 046 (1280x853) Päästeõppus 063 (1280x853) Päästeõppus 067 (1280x853) Päästeõppus 083 (1280x853) Päästeõppus 098 (1280x853)

Päästeõppus 136 (1280x853) Päästeõppus 138 (1280x853) Päästeõppus 156 (1280x853) Päästeõppus 160 (1280x853) Päästeõppus 170 (1280x853) Päästeõppus 182 (1280x853) Päästeõppus 186 (1280x853) Päästeõppus 217 (1280x853) Päästeõppus 222 (1280x853) Päästeõppus 242 (1280x853) Päästeõppus 248 (1280x853) Päästeõppus 250 (1280x853) Päästeõppus 252 (1280x853) Päästeõppus 255 (1280x853)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz