21. aprillil algas Maanteeameti kampaania „Piirkiirusel on põhjus!“ Ka tänases ruttavas elutempos tuleb osata võtta aeg maha, nautida hetke ning mõelda rohkem hoolimisele. Kummaline on, et kiiruseületamisest tulenevad riskid ei tundu siiski piisavalt reaalsed, et mõelda: mis siis, kui … ja vähendada kiirust.
Liikluses ei ole me autokeresse varjunud anonüümsed isikud, vaid ikka seesama tubli ja meeldiv Mari või Jaan. Ka liikluses tuleb üksteisega suhelda, et edukalt hakkama saada. Hea autojuht ei pruugi olla see, kellel on rohkem kogemusi, vaid see, kes suhtleb liikluses teiste teelistega heatahtlikumalt, on arvestav ja hooliv.
Kiiruskäitumise uuringute tulemused
Eelmisel aastal läbiviidud kiiruskäitumise küsitlusuuringu järgi on ikka veel suur nende juhtide arv (71%), kes arvavad, et kiiruse ületamine kuni 10 km/h on üldiselt aktsepteeritav.
Juhid ületavad piirkiirust sageli ja seda ei peeta oluliseks rikkumiseks. Keskmiselt võib öelda, et sajast vastutulevast sõidukist 72 ületavad kiirust 1-10 km/h ja kümme juhti enam kui 10 km/h võrra. Ometi teab enamik juhtidest, et liiga kiire sõit on joobes juhtimise kõrval üks peamisi liiklusõnnetusi põhjustavaid faktoreid.
Müüt nr 1. Kiiruse ületamine kuni 10 km/h annab juurde olulise ajavõidu
Maanteel piirkiirust ületaval autojuhil suureneb vajadus teha möödasõite eesliikuvatest sõidukitest, kiirendades ja aeglustades, otsides võimalusi möödasõiduks.
Reaalsuses on möödasõidu sooritamisel kiirused suured ja vastutuleva auto eest põikavad juhid autode kolonni vahele tagasi. Pikivahed maanteedel on pigem lühikesed ja tagasireastuv autojuht lühendab pikivahesid veelgi.
Paraku on enamik Eesti teid mõlemas suunas ühe sõidureaga ja ohutuks möödasõiduks sobivaid pikalt ettepoole nähtavaid teelõike (ligikaudu 1,5 km) on väga vähe.
Möödasõitev autojuht ei taha halba, ent sel moel möödasõite sooritades tekib ohtlik olukord kõigi teiste kaasliiklejate jaoks.
Üks kurvemaid õnnetusi juhtus mullu detsembris Ida-Virumaal, kus autojuht möödasõitu tehes ja tagasi reastudes riivas auto taganurgaga sõiduautot, millest ta möödumas oli. Sellest löögist kaotas juhitavuse auto, millest mööda sõideti ja põrkas kokku vastutuleva veoautoga. Õnnetuse tagajärjel hukkus kaks täiskasvanut ja üks laps, veel üks täiskasvanu ja laps viidi haiglasse.
Sajakilomeetrisel distantsil on kiirust ületades maksimaalne ajavõit vaid 5-6 minutit.Kas me mõtleme seda pisikest ajasäästu taga ajades, mis võib olla nende võidetud mõne minuti väärtus? Pingevabam on sujuv sõit, lisaks on see ka auto- ja kütusekulusid arvestades säästlikum.
Müüt nr 2 Kiiruse ületamine kuni 10 km/h ei kätke eriliselt suuremat ohtu
Kui autojuht märkab takistust kiirusel 90 km/h, siis ainuüksi ühesekundilise reageerimisaja jooksul läbib auto 25 meetrit. Alles siis suudab juht hakata tegutsema ja auto peatub alles 70-75 meetri pärast.
Mida kiiremini auto liigub, seda vähem on juhil võimalusi ja aega üldse midagi enda või teiste kaitseks ette võtta.
Kiirus mõjutab õnnetuste tagajärjel tekkinud vigastuste raskusastet. Sõiduautosid testitakse pidevalt, et saavutada laupkokkupõrke korral autosviibijate maksimaalne turvalisus. Suurtel kiirustel liiklusõnnetustesse sattudes ei pruugi turvapadjad, -vöö ja kõikvõimalikud muud turvameetmed autos meid piisavalt kaitsta.
2008. aasta statistika järgi suri umbes 1/3 kõigis liiklusõnnetustes hukkunutest just laupkokkupõrgetes saadud vigastustesse. Igal aastal jääb liiklusõnnetuse tagajärjel ratastooli lühemaks või pikemaks ajaks ligikaudu 100 inimest.
Kiiruse kasvades muutub ka auto juhitavus. Eesti Autospordi Liidu peasekretäri Martin Haraki sõnul pole tänavasõiduautod disainitud nii, et kiirusel 110 km/h auto külglibisemise kontrollimisega tavajuht hakkama saaks.
Paraku on meie teedel väga palju õnnetusi, kus möödasõidul juhitavuse kaotamise tõttu sõitis auto teelt välja. Aastaga on suurenenud ka ühesõidukiõnnetuste arv, mille peamiseks põhjuseks lisaks autojuhi seisundile on teeoludele sobimatu kiirusevalik.
Kas teadsid, et:
Ka asulas on piirkiirusel 50 km/h põhjus.Tänapäeva sõidukid tehakse võimalikult turvalised autosviibijate jaoks. Ent mis juhtub teistega?
Asulakiirusel kuival asfaldil sõites on peatumisteekond 29 m ja see on piisav, kui jalakäija või jalgrattur ilmub teele 30 m eespool. Sõites 10 km/h kiiremini, on pidurdusteekond umbes 10 m pikem ja kokkupõrkel jalakäijale on auto kiirus veel ca 40 km/h. Kui autosviibijad ei saa suuremaid vigastusi, siis jalakäijale lõpeb see reeglina raskete vigastustega.
Kui jalakäija astub ootamatult teele, siis kokkupõrkel kiirusel 64 km/h on jalakäija hukkumise tõenäosus 85%.
Kiiruse valik on autojuhi teadlik otsus, mis peab tuginema konkreetsetele oludele. Autojuht peab oskama hinnata otsusest tulenevaid riske ja tagajärgi.
Piirkiirus on seatud iga liikleja ohutust silmas pidades. Loodetavasti suudame hoolimata kiirustamisest meie ümber aja mahavõtta, liigelda ennastsäästvalt ja teistega arvestavalt, liigseid riske võtmata.
Eestlasi on maailmas nii vähe, igast mõttetult kaotatud elust on kahju. Ka kõigile neile, kes teid kuhugi ootavad, on peamine, et te ohutult kohale jõuate ja pole vahet, kas viis minutit varem või hiljem.
Siin on ainult üks eesmark! Lisaraha on vaja korjata! Siin pole mingit seost liiklusohutusega! Riigieelarve auk tuleb täita! Sellepärast hakatakse raha ära võtma ka 1 km/h kiirust ületanute käest. Nüüd ei tule enam liiklust jälgida, vaid spidomeetrit. Selle näit aga ei pruugi ka vaimuvaese rahakoguja fööniomaga kokku minna! Ilge politseiriik on siin!
kiiruse piirangu märke pannakse liiga kergekäeliselt ja nende vajadust ei vaadata ümber, kui külast on inimesed ära kolinud või on tehtud uued maanteed koos kergliiklusteega
see on jutt kurtidele kõrvadele. üheks karistuseks liikluseeskirja rikkumise eest peaks olema liikluseksam rikkuja raha eest. kui eksamit ära ei tee, tuleb nädala pärast uuesti ja ikka oma raha eest, kui siis ka ei suuda testi läbida, juhiluba kehtetuks tunnistada ja sepp uuesti autokooli. ja hakkab nullist pihta.