* Linnapildist kaovad suuremad sorteerimiskeskused, üksikud pakendi– või paberikonteinerid jäävad alles
Haapsalu linnavalitsus kõrvaldab linnatänavailt kõik keskkonnajaamad ja avab Lihula maantee viadukti juures ühe suure jäätmekäitluspunkti, et hoida linnaeelarves kokku
50 000 eurot.
Keskkonnajaamu ehk kolmest prügikonteinerist (pakendid, paber–papp, ohtlikud jäätmed) koosnevaid jäätme-käitluspunkte oli Haapsalus aselinnapea Peeter Vikmani sõnul seni seitse: Käbi, Mulla, Vee, Kaluri, Lahe–Lembitu, Metsa–Jalaka ja Vahtra–Kastani tänaval.
Teisipäeval avatakse nende asemel Lihula maantee viadukti juures suur aiaga piiratud keskkonnajaam, kus asub tööle valvur ja mis hakkab avatud olema kuuel päeval nädalas.
Linlased ei oska jaamu kasutada
Põhjus on lihtne: inimesed ei osanud konteinereid ja nende ümbrust reostamata kasutada, rääkis Vikman.
Ta selgitas, et linn peab prügisorteerimisjaamade hooldamise eest maksma, koristama konteinerite ümbrust, ajama ära lund jms. Teoreetiliselt ei tohiks need tööd kuigi palju maksta.
Inimesed aga tassisid Haapsalu keskkonnajaamadesse üha enam tavalise olmeprügi kotte, kohati isegi tööstusjäätmeid, mööblijuppe, kalakastivirnu, loetlesVikman.
Taaskasutatava materjali jaoks mõeldud konteineritesse või nende äärde vedelema jäetud olmeprügi käitlemise pidi linn kinni maksma ja nii läks keskkonnajaamade ülalpidamine mullu Haapsalu linnale maksma koguni 60 000 eurot.
„Nüüd teemegi nii, et kodanikele teenus säilib, aga on aedik, kus on valvuriputka ja kus on valvur,” sõnas Vikman.
Uue keskkonnajaama aastane hoolduskulu peaks aselinnapea sõnul jääma 8000–10 000 euro vahele.
Kuigi linn teisaldab oma hallata olevad keskkonnajaamad, jääb linnapilti üksjagu pakendikonteinereid alles. Neid haldab Eesti taaskasutusorga-nisatsioon (ETO).
„Jah, ka meil on probleeme olnud. Aeg–ajalt on toodud, mida tuua ei tohiks: rõivaid, jalatseid, olmeprügi,” nentis ETO juht Siret Kivilo.
Tema sõnul ei erine Haapsalu selles teistest Eesti väikelinnadest. Prügikäitumine läheb küll aasta–aastalt paremaks, aga on kindel kontingent inimesi, kes ei sorteeri ega soovi sellest midagi teada.
Inimeste valest prügikäitumisest tingitud kulu ETO välja arvutanud ei ole, kuid seda kulu on Kivilo sõnul igal juhul.
Keskkonnateadlik tarbija sorteerib edasi
„See võib olla probleem, et rohkem pakendeid või ohtlikke jäätmeid läheb nüüdsest segaolmejäätmetesse, aga mis me teha saame? Me ei saa kasutada linna raha selleks nii palju,” nentis Vikman.
Kivilo arvas, et inimesed, kes on harjunud oma prügi sorteerima ja keskkonda austusega suhtuma, teevad seda ka edasi. Konteinerite täpsest arvust ja asukohast hoolimata.
„Loodan, et kui kastid tõstetakse kohta, kus on suurem tõenäosus, et pakendikonteinerisse jõuavad ainult pakendid, on muutus õigustatud,” ütles ta.
Kivilo selgitas, et uus kord on õiglasem korralike prügisorteerijate suhtes, kelle töö võis seni raisku minna mõne inimese tõttu, kes puhastatud pakendite konteinerisse oma kartulikoored kallas.
Töötajad küll sorteerivad konteinerite sisu, kuid see on äärmiselt ebameeldiv ülesanne ja näiteks läbivettinud pakendeid ringlusse võtta ei saa.
Seda, et sorteeritud pakendid või paberid prügiautos olmeprügiga kokku valataks, Vikmani kinnitusel linna keskkonnajaama ega ETO üksikute konteinerite puhul kartma ei pea.
Uus keskkonnajaam Lihula maantee viadukti all Haapsalu poolt vaadates vasakul avatakse Vikmani sõnul tuleval teisipäeval. Jaam hakkab olema avatud teisipäevast reedeni kell 11–18 ja laupäeviti kell 10–16.
ETO sorteerimiskonteinerid, mis jäävad Haapsalu linnatänavaile alles:
• Kuuse tn 28: segapakendid
• Kuuse–Niine tn rist: segapakendid
• Uus–Sadama ja Neidude tn rist: segapakendid
• Mulla tn: segapakendid, paber ja papp
• Lahe–Lembitu tn rist: segapakendid, paber ja papp
• Jalaka–Kase tn rist: segapakendid
• Uus tn 16: segapakendid
• Räägu–Tedre tn rist: segapakendid
• Koidula–Rahu tn rist: segapakendid
• Eha–Koidu tn rist: segapakendid
• Kaluri tn: segapakendid
Allikas: Haapsalu linnavalitsus
Oh seda rõõmu kui olin kogu linna läbi sõitnud, et kaks värvipurki vastavasse konteinerisse visata. Üheski “endises” jäätmejaamas polnud mingitki viidet selle kohta, kuhu ma need nüüd viia saan. Vaatasin siis linna kodulehte – ei ridagi sellest muutusest. Otsing andis vaid tulemuseks uudise aastast 2005 kui need jäätmepunktid AVATI. Ok, nüüd siis tean kuhu oma kemikaalidega saastunud taara viia. Ja jutt sellest, et inimesed ei oska sorteerida ning seetõttu sulgeme on täielik bullshit. Tahate lahendada probleemi olmeprügi ja ehitusjäätmete ladustamisega – tehke järelvalvet! Iga jäätmejaama juurde kaamera ja korras. Ükski jäätmejobu ei taha sellele lindile jääda. Ja ärge tulge rääkima,et… Loe rohkem »
Linnas tekib mingi kriitiline kogus prügi. Kuhugi see pannakse. Igavesti jääb olema inimesi, kes panevad sinna, kuhu ei tohiks. Tore kui nad suutsid vähemalt keskkonnajaamani oma prahi vedada. Oli teada, kustkohast selle kokku saab korjata. 100% olen kindel, et nüüd hakatakse pakendeid, patareisid jms. viskama lihtsalt otse olmeprügikastidesse majade juures, sest inimesed lihtsalt ei viitsi minna suure Trummi juurde. Niipalju siis aastaid väldanud prügisorteerimise vajaduse jutust. Trummi juurde hakkavad pakendeid viima ainult need kes igapäevaselt autoga sõidavad. Väga lühinägelik otsus. Ainult raha kokkuhoid ei saa olla kriteerium. See pole linnavalitsuse raha, vaid meie kõigi raha- ja ma ausalt öeldes, tahaks… Loe rohkem »
Täiesti ebareaalne, see Vikman arvab, et niimoodi hoiab raha kokku? See summa tuleb kusagilt teise rea pealt tagasi, sest kuhugi see prügi läheb ja sealt tuleb see ka ära koristada linnal. Linna majandamine ei käi nii, et tõmbame kusagilt mingi rea maha ja kirjutame selle summa oma palkadele juurde. Muuhulgas on jäätmekäitlus on üks osa omavalitsuse ülesannetest.
Lisaks pole ma kindel kas selline korraldus üldse riikliku jäätmekava ja jäätmeseadusega kokku läheb.
hakake elanikelt prügi raha eest kokku ostma ja linn läigib varsti nagu juudi muna
Sinna ei hakka keegi viima .Metsa aga küll.
ma saan veel kuidagi aru kui inimene paneb paar patareid prügi hulka. Sellest, kui kogu oma prügi surutakse patareide kasti, keeldun aru saamast. Selleks peab ikka väga blond blondiin olema.
keeruline teema. Ühelt pool arusaadav kui linnavalitsus tahab raha kokku hoida, teiselt poolt tekib aga küsimus kas raha kokkuhoid on alati õige mõõdik mille järgi otsuseid teha. Jäätmekäitlusega on tõesti nii, et see on otseselt seotud elanikkonna teadlikkusega, teavitusega jms. teemadega. Ajaga läheb prügi sorteerimine ka paremaks, nagu artikliski juttu. keskkonnahoiu seisukohalt on tegelikult ilmselt mõistlikum arvestada sellega, et inimeste harjumused on rasked muutuma, selleks kulub aega ja peaks arvestama selleks ka teatud rahalist kulu. Kas see on odavam, kui hakkame iga kevad lume alt väljasulavaid prahihunnikuid ükshaaval kokku korjama ja ära viima? See on samuti kulu. Praegu viisid vähemalt… Loe rohkem »
…õige otsus. Kahjuks on veel liiga palju lojuseid,kes prügi sorteerida ei viitsi ning oma jäätmed suvalisse kasti panevad. Või metsa alla.Nende prügipunktide ümbrus haises suviti ning oli prahti täis,sest kastides sobravad parmud loopisid kastidest prügi välja. Ning kindlasti ei sobinud need punktid linnapilti….
oleks tore sellist linna majandada, kus elukeskkonna asemel on suur tühi plats, saaks väga odavalt hakkama. ja igati lojused ei sobi samuti linnapilti oma pestud piimapakkidega
Aprill pole veel saabunud, kuid ,,naljad,, juba kohal!
Jälle võetakse kabineti vaikuses otsuseid vastu konsulteerimata laiema avalikkusega. Meenutage veidi, mille pealt need kogumisjaamad tekkisid? Mis te linnaisad arvate et vanalinnast hakkab keegi vanamemm või -papi vedama neid jäätmeid viadukti juurde? Naljakoht ja siis kirume jälle, et Väike Viik risustatud, Aafrika ranna roostik risustatud jne. jne. Linnavalitsus opereerib ikkagi maksumaksja rahaga, mitte oma rahaga.
Kuuse ja Niine ristis konteineri ümbrus on kohutav. Konteineri ääre all on kausid reas ja keegi toidab kodutuid kasse. Selline vaatepilt ei sobi linnapilti. See olukord tuleb samuti lahendada ja selle piirkonna kodutute ja paljunevate kassidega midagi ette võtta!