4

Lihula uue vallajuhi esimene tööpäev kestis ligi 12 tundi

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Varje Ojala-Toos. Foto: Helen Viispert

Lihula vallavanemaks valis vallavolikogu 11 poolthäälega senise Lihula rahvaülikooli juhi ja Lihula lilltikandi festivali algataja Varje Ojala–Toosi, kes pole kohaliku omavalitsuse töös varem osalenud. Intervjuu võtmise ajal oli Ojala–Toos ametis viiendat päeva.

Ojala–Toosi panid ametisse võimul olevad sotsiaaldemokraadid ja valimisliit Lihula Konservatiivne Vaba Kodanik.

Olete Läänemaa poliitikas täiesti uus nimi, suhteliselt vähe Lihula ja Lõuna–Läänemaaga seotud. Kes Te olete?

Olen sündinud 1969. aastal Tallinnas. Kooliteed alustasin Tallinna 43. keskkoolis, praeguse nimega Tehnikagümnaasiumis. Viis aastat õppisin Tallinna koreograafiakoolis.

Keskkooli lõpetasin 43. keskkoolis. Pärast seda lõpetasin cum laude Tallinna pedagoogilise instituudi, kust sain kultuuritöötaja–tantsujuhi kutse.

Peale selle olen lõpetanud professionaalse psühholoogia erakooli, kus sai õppida kõrghariduse alusel. Õpingud kestsid kolm aastat. Sealt sain psühholoogilise nõustaja kutse.

Praegu õpin Tallinna tehnikaülikoolis magistriõppes töö– ja organisatsioonipsühholoogia erialal. Täiendkoolitusi olen läbinud juhtimise, finantsjuhtimise, personalitöö, noorsootöö, sotsiaalhoolekande ja täiskasvanuhariduse vallas.

Põnevaim töökoht oli Pirita vaba keskuses. Mul vedas, et sattusin niisugust suurt liitasutust looma ja arendama.

Esialgu oli kultuurivaldkond, lisandusid noortekeskused ja tuli juurde sotsiaalkeskus: kokku kolm valdkonda ja neli maja.

Majad ei olnud valmis, kaks hoonet renoveeriti ja kaks ehitati päris uued, nii et ma tean, kuidas ehitus käib.

Sisustasime, töötasime välja tegevuse, otsisime sobivad inimesed, eelarvestasime — tegime kõike, mis kaasneb asutuse loomise ja juhtimisega. Töötasin seal üheksa aastat.

Järgmine töökoht oli Lihula muuseum, seejärel Lihula rahvaülikool, kus olin neli aastat.

Kuidas sattusite Tallinnast Läänemaale?

Meie praegune kodu Lõuna–Läänemaal oli kõigepealt suvekodu. Käisime seal, nagu ikka käiakse: reedel pakkisime asjad kokku ja pühapäeva õhtul — või kui ei raatsinud, siis esmaspäeva hommikul — tagasi.

Ühel hetkel otsustasime Läänemaale päriselt elama tulla.

Lihulasse sattusin tänu rahvaülikoolile, kuhu ma läksin kursustele. Sealt tekkisidki esimesed tuttavad kohapeal ja nii hakkas see elu kujunema.

Lihula on mulle tähenduslik paik. Peale rahvaülikooli tekkisid esimesed kontaktid Lihula raamatukogus, kus on väga kenad inimesed.

Kuna Te ei ela mitte Lihula, vaid Hanila vallas, siis kas peate ennast nn sisseostetud vallavanemaks?

Ei pea. Olen Lihulas aktiivselt tegutsenud viis aastat. Rahvaülikooli olen juhtinud tõsise entusiasmiga, panustanud, ja mulle on see meeldinud.

Projektirahast, sponsorite toel ja oma vahenditest oleme remontinud veerand Lihula mõisahoonet. See kõik on olnud vabatahtlik töö.

Rahvaülikoolis on üle–eestilise projekti osana tasuta koolitust saanud aastas peaaegu 200 inimest. Jaak Aaviksoo on selle eest Lihula rahvaülikoolile tänukirja saatnud.

Leader–programmi toel algatasime Lihula lillkirja festivali, mida on peetud kolm aastat, lisaks iga–aastane Lihula lillkirja kursus.

Sel suvel käis festivalil 500 inimest ja huvi Lihula lilltikandi vastu on suur.

Lõime Lihula lilltikandi seltsi missiooniga uurida, säilitada ja põlistada Lihula kultuuripärandit.

Olin segarahvatantsurühma Kirivöö esimene treener, kui üle mitmekümne aasta taastus Lihulas segarahvatantsu traditsioon. Praegu olen seal tantsija, treener olin kaks aastat.

Seda kõike olen teinud hingega. Olen Lihulaga ja Lihula inimestega emotsionaalselt seotud. Sisseostetud oleksin ma siis, kui ma kedagi ei tunneks ega midagi teaks.

Miks otsustasite vallavanema koha vastu võtta?

Et oma teadmisi ja kogemusi kasutades saaksin Lihula elu edendada.

Kuidas kavatsete ühitada magistriõpingud vallavanema tööga?

Õpingud on lõpusirgel. Viimane koolipäev on detsembri lõpus. Siis lõpeb kolmas semester. Edasi tuleb magistritöö valmis kirjutada, mis ei nõua kooliskäimist. Kavatsen tööl käia iga päev ja pühenduda. Õpingud mind kindlasti ei sega. Selles mõttes on ajastus väga hea.

Mis on esimene, mida vallavanemana ette võtate?

Viin ennast vallas ja valla struktuurides toimuvaga kurssi. Nädala jooksul oleme koos vallavolikogu esimehega läbi käinud kõik valla hallatavad asutused, tutvunud inimestega, vaadanud üle hooned, rääkinud eelarvest.

Mis on Lihula suurimad lahendamist vajavad probleemid?

Valla hallatavais asutustes on vaja teha väiksemaid ja suuremaid investeeringuid: kultuurimajas, kooli spordihoones, staadionil jm. Samuti vajab suuri investeeringuid Lihula mõis. Suurim probleem on, kust võtta selleks raha.

Kindlasti on vaja teha rohkem koostööd inimestega, olla avatud nii kodanikele kui ka ühendustele ja organisatsioonidele. Plaanis on kokku kutsuda külade esindajate ümarlaud ja luua mittetulundusühingute koostöövõrk, et vahetataks infot ja tegutsetaks koos.

Kas Lihula saab perearstikeskuse?

See on võimalik ja selle nimel me töötame. Peensusteni oskaksin rääkida paari kuu pärast, aga see teema on õhus.

Mis saab haridusministeeriumi visiooni arvestades gümnaasiumist, sest riigi rahast seda ülal pidada pole võimalik?

Minu seisukoht on, et Lihulas peab säilima gümnaasiumiharidus. Teeme selleks kõik võimaliku, sest gümnaasium on piirkonnale oluline.

Mis saab pikemas perspektiivis valla väikekoolidest, Metsküla ja Kasari koolist?
Koalitsiooni üks põhisuundi on toetada lapsi ja noori, et maal elaks noori peresid. Väikekoolide säilimine on selleks väga oluline ja tagab elu jätkusuutlikkuse maal. Kui on lapsi, siis koolid jätkavad.

Kas kooli sulgemispiir 12 õpilast säilib?

Praegu on jõus dokument, mis tagab 12 õpilase olemasolu korral kooli säilimise.

Mis on Teie eesmärgid Lihula vallavanemana?

Teha tööd selle nimel, et Lihula oleks paik, kus on hea elada ja külalistel tore käia.

Mis saab haldusreformist? Kas ja kellega liitutakse?

Olen vallavanema ametis olnud viis päeva, nii et mul on sellele küsimusele raske vastata. Väga palju oleneb naabritest ja riigi poliitikast.

Mida peaks ette võtma, et kujundada Lihula linnast tõmbekeskus?

Mõnes mõttes on Lihula juba praegu tõmbekeskus. Et Lihulat tõmbekeskusena tugevdada, peab olema Lihulal positiivne kuvand.

Paik on tõmbekeskus siis, kui strateegilised valdkonnad on kaetud ja inimeste eluks vajaminev kohapeal, näiteks gümnaasium, perearstikeskus, töökohad, kaubandus, vaba aja veetmise võimalused. Mis on olemas, selle tegevust toetame, puudujäävat tekitame–arendame.

Mis valdkonnas tunnete end kõige kindlamini? Mida oleks vaja juurde õppida?

Väga palju on vaja õppida. Senised teadmised–kogemused võivad olla, aga vallavanema amet on ikkagi uus vaatenurk.

Mulle meeldib õppida. Viin ennast valdkondadega kurssi, teeme meeskonnatööd — vallamajas töötavad toredad kolleegid ja head spetsialistid.

Kuidas on Teid kui vallavanemat vastu võetud?

Tunnen ennast hästi. Esimene nädal oli väga tihe, aga tunnen, et mind on hästi vastu võetud.

Mis Teid esialgu kõige rohkem muretsema paneb?

Muretsema panevad valla piiratud rahalised vahendid. Oleks vaja remontida, ehitada, töötajate palgad võiksid olla suuremad.

Mis enim rõõmustab?

Enim rõõmustavad inimesed, need, kellega ma vallamajas koos töötan; need, kellega oleme ringkäikudel kohtunud: asutuste juhid, töötajad, õpilased. Päris paljud on helistanud ja tulnud tänaval ligi, ka sellised, keda ma ei tunne, soovinud edu ja avaldanud toetust. See on südantsoojendav.

Kas olete oma otsust vallavanema koht vastu võtta kahetsenud?

Ei ole. Mu otsus oli hoolikalt läbi mõeldud.

Kaur Kenderi peale mõeldes: kui kaua arvate ennast vastu pidavat?

Ma ei näe enda ja Kenderi vahel mingit seost.

Kirjeldage oma esimest tööpäeva Lihula vallavanemana.

See oli väga pikk. Hommikul kell kaheksa algas koosolek volikogu esimehega. Kell üheksa kohtusime politsei esindajaga, see on Lihulas tavapärane igal esmaspäeva hommikul.

Kell kümme oli pidulik koogi ja kohviga koosolek vallamaja töötajatega.

Keskpäeval alustasime ringkäiku: käisime kultuurimajas, noortemajas, mõisas ja muuseumis. Arutlesime Lihula kultuuri arengu üle.

Kell kolm kohtusime turismiettevõtja Marika Manniga ja rääkisime turismi arengust Lihulas.

Kella poole viiest poole kaheksani õhtul tutvusin vallamaja töökorralduse ja dokumentidega, nii et tööpäev kestis peaaegu 12 tundi, aga oli tõhus ja positiivne.

Esimesed tööpäevad ongi kõik sellised olnud.

Kui suur on uue vallavanema palk?

Sama mis eelmisel: brutopalk on 1530 eurot.

Mis saab rahvaülikoolist, mida olete seni juhtinud, ja lilltikandi festivalist?

Need jäävad alles. Rahvaülikooli juhi kohalt astusin ma tagasi, samuti astun tagasi Lihula lilltikandi seltsi juhatusest. Avalduse olen seltsile esitanud, üldkoosolek tuleb kokku lähipäevil.

Rahvaülikooli juhib Liisi Saare. Pooleli olevad projektid on talle üle antud.

Festivali korraldab Lihula lilltikandi selts.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
mõned
mõned

küsimused olid jah imelikud, kuid vallavanem on kindlasti tark ning HARITUD inimene ja väga suure töökogemusega mitmel alal. Edu talle! Segarühm tegi aga Lihulas ilma veel 20 aastat tagasi:)

lihulast
lihulast

Kahju, tunne selline, et artikkel ei ole kuidagi loogiline ega aus, tundub veidi vallavanema vastu ründav…

tore
tore

Järjekordne “põline lihulalane” hakkab kätt proovima

mis siis
mis siis

peaasi, et ei hakka jälle mingeid kive püstitama ja ei ole kunstiinimese kombel liiga roosa udu sees!

wpDiscuz