Haigestumise mõju rahakotile saab leevendada

Haiguslehele jäämine lööb tänapäeval rahakotti nii suure augu, et selle vältimiseks on tark sügisel igaks juhuks natuke raha kõrvale panna.

Praegu on kõige õigem aeg mõelda sellele, kuidas võimaliku haigestumise korral kahaneva sissetulekuga toime tulla. Arvutuste kohaselt võib nädalane haigusperiood rahakotist viia kuni viiendiku kuisest sissetulekust.

Haigushüvitist maksavad eri alustel nii tööandja kui ka haigekassa, mistõttu on töötajal üsna raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalapikkune enda või pereliikme haigestumine.

Kindlasti peab iga töötaja arvestama sellega, et haigestumise korral kolme esimese päeva eest hüvitist ei maksta. Seega kaotab Eesti keskmist palka (2013. aasta II kvartalis oli Eesti keskmine netopalk 770,44 eurot) teeniv inimene kolmepäevase haigestumise korral oma sissetulekust umbes 12,5% ehk ligi 100 eurot. 4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja ning alates 9. päevast haigekassa.

Haigusraha makstakse ka nädalavahetuse eest

Maksjast sõltumata on hüvitise määraks 70% töötaja päevatulust, erinevus on aga tulu arvutamise alustes.

Tööandja lähtub päevatulu arvutamisel töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelmisel aastal makstud sotsiaalmaksust. Kui 5–päevane haigusleht viib keskmise palga korral töötaja rahakotist ligi 125 eurot ehk 16% kuisest sissetulekust, siis 10–päevane haigusleht avaldab juba tunduvalt suuremat mõju — ligi 200 eurot ehk neljandik palgast.

Tasub teada sedagi, et haigushüvitist makstakse kalendri–, mitte tööpäevade alusel. Haigushüvitise arvestusse lähevad ka nädalavahetuse päevad, mistõttu tuleks alati oma haigestumisest perearsti kohe teavitada. Näiteks kui haigestutakse reedel ja loodetakse end nädalavahetusel terveks ravida, kuid nii ei lähe, algab haigusleht alles esmaspäevast ja hüvitis seega alles neljapäevast.

Kes jääb haige lapsega koju?

Haigushüvitist makstakse üldjuhul alates 4. haiguspäevast 70% ulatuses. Veidi paremas seisus on lapseootel naised, kellele haigekassa tasub hüvitist teisest haiguspäevast alates. Alla 12aastase haige lapsega koju jäädes maksab haigekassa hooldushüvitist juba esimesest päevast ja 80% ulatuses järjestikku kuni 14 päeva eest.

Samuti tuleb tähele panna, et haigekassa ei maksa haigus– ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Kindlasti peaks seda meeles pidama lastega pered, kelle üks vanematest eelmisel aastal ei töötanud. Kui seda mitte arvestada, võidakse avastada, pere eelarvesse on haigusperioodil tekkinud arvatust suurem auk.

Tüüpiliseks näiteks võib siin tuua värskelt lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud ema, kes sai eelmisel aastal vanemahüvitist ning jääb nüüd töölt haige lapsega koju. Et tema eest lapsehoolduspuhkusel sotsiaalmaksu ei makstud, lähtub haigekassa hooldushüvitise maksmisel miinimumpalgast, mis 2012. aastal oli 290 eurot ja 2013. aastal 320 eurot. Miinimumpalgalt arvestatud brutopäevatulu on aga vaid umbes 10 eurot. Eesti keskmise netosissetuleku korral (770,44 eurot) tähendab eelmisel aastal mitte töötanud vanema koju jäämine haige lapsega 10 päevaks sissetuleku vähenemist umbes 33%. Võrdluseks — töötava vanema puhul oleks kaotus umbes 15,5%.

Kui peres on väikseid lapsi ja üks vanem on olnud eelmisel aastal kodus, oleks nii mõnelgi juhul pere rahakotile parem jääda haige lapse eest hoolitsema sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas. Kuigi statistika näitab, et vanemahüvitist saavad peamiselt emad ning haige lapsega jäävad samuti sagedamini koju naised, oleks pere eelarvet silmas pidades sageli mõistlikum vanematel hoolduskoormust paindlikumalt jagada ning isadel senisest enam haige lapsega hoolduslehele jääda. Vastasel korral on väikelapse ema aasta hiljem samas seisus: ka haigus– ja hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga. Seetõttu on tema sissetulek järgmisel aastal haigus– või hoolduslehele jäädes taas oluliselt väiksem.

Planeeri, säästa, enneta

Kohe on käes iga–aastane haigestumiste kõrgperiood. Keegi meist ei taha enda või oma pereliikme võimalikku haigestumist planeerida, ometi on majanduslikult mõistlik seda teha, et leevendada haiguse tõttu vähenenud sissetulekust tingitud tühimikku.

Rahaline puhver on vajalik ootamatute väljaminekute (haigus– või hoolduslehest tingitud sissetuleku vähenemine; kulutused ravimitele) tarbeks ning säästud peaks olema piisavalt suured, et toime tulla laenude, liisingute ning sundkulutustega vähemalt paari kuu jooksul.

Lee Maripuu
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus