Reedel korraldas tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus Haapsalus seminari–arutelu tervisetoodete disaini üle. Talis Vare annab ülevaate keskuse tegevusest.
Tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus ehk TERE KK loodi Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži juurde alles paar aastat tagasi — sünnpäevaks võib lugeda EASi rahastamisotsust 2012. aasta juunis. Tänapäeval töötab siin juba 25 inimest ja keskus ühendab 15 koostööpartnerit. Keskuse üks eesmärk on uute, teaduslikes uuringuis tõestatud lahenduste pakkumine tervisetoodete või –teenuste pakkujaile. See annab neile ettevõtetele võimaluse kasvatada käivet ja töökohti.
Nüüd on enamik vajaminevast aparatuurist soetatud ja uuringud käivitunud, mitmed neist katseuuringuna. Põhiuuringud kestavad projektist olenevalt 2014. aasta sügiseni, kuid juba on umbes poolteist aastat tegutsenud kompetentsikeskuse töös näha esimesi tulemusi.
Mudavaldkonna esimene tootearenduslik projekt oli muda massaažikreemi väljatöötamine koos Tartu ülikooli Pärnu kolledži ja Tallinna farmaatsiatehasega. Esmalt töötati välja tööstuslik huumushapete ekstrakti valmistamise tehnoloogia ja valmistati mudaekstrakti partii.
Edasine ülesanne oli luua massaažikreemiks sobiv kreemi retseptuur. Prooviti 15 retseptuuri, kuni lõpuks viimane neist rahuldas nii loojate kui ka masseerija nõudmisi.
Laboratoorsete katsete põhjal töötati välja kreemi valmistamise tööstuslik tehnoloogia ja valmistati partii, mida katsetada spaades massaažikreemina. Valminud on ka uue toote tehniline dokumentatsioon (kreemi valmistamise tehnoloogiline instruktsioon koos operatsioonilehega, toorainete spetsifikatsioonid, massaažikreemi spetsifikatsioon, analüüsimeetodid ja kreemi kvaliteedisertifikaat).
Praegu on kreem katsetamisel Pärnu sanatooriumis Tervis, edaspidi on soov töötada välja ka kosmeetiline mudakreem ja katsetada seda mujalgi.
Samal ajal käivad uuringud ravimuda orgaanilis–biokeemilise koostise määramiseks ja muda ravimõju uurimiseks. Dr Tuuliku ja dr Saariku juhtimisel käivad kliinilised uuringud Haapsalu meremuda mõju tõestamiseks nn ülekoormushaiguste korral, mis on tingitud töötamisest sundasendis, stereotüüpsetest liigutustest, üksikute lihaserühmade ülepingest vms.
Luulihaskonna haiguste esinemissagedus on mitmel tööalal suhteliselt suur. Need on ka ühed enim töötajate töövõimet ja tööelukvaliteeti alandavad tegurid, mistõttu omandab erilise koha just ennetava ravi (balneoloogilise, sh mudaravi) kasutamine. Selle uuringu raames kasutatakse peale mitmesuguste küsimustike ka laser–doppleriga saadavaid andmeid veresoonte seisundi ja müomeetriat lihasepingete hindamiseks. Uuringu tulemina töötatakse välja meetodid, kuidas taastada töövõime käte ja õlavöötme hädadega inimestel.
Kavandamisel on ka Eesti järvemudade mõju uuring.
Monika Übneri juhtimisel on Haapsalus, Pärnus ja Värskas käimas kuuepäevase kuurordiravi järgse elukvaliteedi uuring. Uuringu positiivse tulemi korral (kuurordiravi patsientide elukvaliteedi paranemine) tekib lisamüügiargument spaadele.
Jaanus Terasmaa juhtimisel on võetud mudaproove ja analüüsitud muda koostist ning mõõdetud ladestuskihi paksust. Viimased mahukamad uuringud Tagalahest pärinesid 1996. aastast. Esimesed 2013. aasta proovidest saadud tulemused näitavad nii mudakihi paksuse kui ka orgaanilise aine sisalduse kasvu lasundis. Kahjulike ainete osakaal on lubatu piires.
Koostamisel on mahukas andmebaas Eestis ja välismaal ilmunud ravimudateemalistest uurimustest. Tuleval aastal on plaan see vähemalt osaliselt avalikustada.
Liikumis– ja tegevusvõime valdkonnas on pooleli kokku kaheksa uuringut, kuus neist Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses ja kaks Lihula maantee 12 asuvas terviselaboris.
1. Insuldiga ja traumaatilise peaajukahjustusega patsiendi liikumis– ja tegevusvõime parandamine.
2. Seljaaju kahjustusega patsientide varajase (kuni 1,5 aastat pärast traumat) taastusravi efektiivsus iseseisva toimetuleku saavutamisel.
3. Seljaaju kahjustusega patsientide, kellel on vigastusest möödas enam kui 1,5 aastat, hilistüsistuste vältimine, rehabilitatsioon ja tööturu aktiivsetele meetmetele suunamine.
4. Tervisedenduslik uuring koolilastele vanuses 6–18: liikumis– ja tegevusvõime varajane diagnostika, kui tööealise elanikkonna kujunemise alustala.
5. Neuroloogilise kahjustusega laste varajase taastus– ja arendusravi tõhustamine innovatiivsete ravimetoodikate kasutuselevõtu abil.
Nende Priit Eelmäe juhitud uuringute eesmärk on leida võimalusi senisest tulemuslikumaks taastusravi korraldamiseks nii motiveeriva keskkonna kui ka teenuse sisu kaudu. Näiteks otsitakse võimalusi seljaaju kahjustuse ja alajäsemehalvatusega haigete koormustaluvuse täpseks hindamiseks, sest just südame–veresoonkonna haigused on konkreetse patsiendigrupi varajase suremuse peamine põhjus. Senini ei ole maailmas välja töötatud tõhusat käeergomeetria meetodit koormustaluvuse hindamiseks. Kaasatud on spetsialiste ja eksperte ka välismaalt.
Samuti üritame leida uuenduslikke tehnilisi võimalusi tõhusamaks robotassisteeritud kõnnitreeninguks eelkõige patsiendi keharaskuse vähendamise süsteemi, sh rakmete ergonoomilisemaks muutmise abil. On plaanis muuta ka tõenduspõhisemaks abivahendite tootmist ja seeläbi tõhustada müüki.
Uuringute tulemiks on innovaatilised lahendused või tooted, mis muudavad kogu taastusravi protsessi tulemuslikumaks ja tõhusamaks. Mitmel juhul saadakse parim võimalik uuringu ülesehitus, kombineerides TERE KK projektiga soetatud seadmete kasutamist taastusravihaiglas juba olemasolevate seadmetega. Näiteks on edukat kasutamist leidnud 2009. aastal välja arendatud kliinilise kõnnianalüüsi võimalused — eriti laste uuringutes.
Kaaluka väärtusega uurimistulemuste saamisel on tähtis piisava hulga patsientide olemasolu. HNRK–s ravitakse statsionaarselt aastas ligikaudu 2500 patsienti, mis moodustab kogu Eestis tehtavast statsionaarsest taastusravist ligikaudu ühe kolmandiku. Just see loob head eeldused Haapsalus edukaks kompetentsikeskuse taastusravi valdkonna tegevuse elluviimiseks.
Uuring vibroakustilise teraapia mõjust ja rakendatavusest pea– ja seljaaju kahjustuste taastusravis tehakse Eha Rüütli juhtimisel. Vibroakustiline (VA) teraapia on muusika ja madalsageduslike helivibratsioonide koostoimel põhinev lõõgastus– ja ravimeetod, mida saab kasutada nii üldiseks lõõgastuseks kui ka spetsiifilisemail füsioteraapilistel eesmärkidel.
Terviselaboris Toomas Prooveli juhtimisel toimuvas rühihäirete uuringus tehakse 9–11aastaste laste kerelihaste ja rühi seisundi hindamine, jälgitakse süvalihaste aktiivsust harjutuste sooritamise ajal ja mõõdetakse nende tugevust ning uuritakse valitud harjutuste mõju regulaarsel treenimisel rühi arenemisele ja kerelihaste tugevnemisele. Eesmärk on selgitada välja efektiivseimad kerelihaste harjutused, harjutuste mõju rühi parandamisele ja tugevdamisele, rakendada sellekohaseid harjutusi reeglipäraselt koolisüsteemis ning vältida seeläbi hilisemaid puberteediealiste rühihäireid ja rühiga seotud vaevusi. Uuring käivitus oktoobris.
Katre Maasalu juhtimisel tehakse osteoporoosi uuring, mille eesmärk on välja töötada osteoporoosi geneetiline test. Alustatud on testi väljatöötamiseks vajaliku materjali kogumist (vere kogumine DNA ja RNA uuringuteks, luude tiheduse mõõtmine, luumarkerite määramine, kliinilise info kogumine). Praegu käib kogutud kliinilise info analüüs ning DNA ja RNA eraldamine kogutud bioloogilistest materjalidest.
Kompetentsikeskuse disainilaboris, mis on spetsialiseerunud tervisetoodete disainimisele, on valminud esimesed kätele mõeldud mudavannide mudelid, koos Laine spaaga katsetatakse neid ka kliinilises uuringus muda ravimõju hindamiseks. Mõned mudavannid varustatakse elektroonilise soojendussüsteemiga, mis võimaldab säilitada parimat ravimõju tagavat temperatuuri protseduuri vältel. Arendatavaid mudavanne saaks kasutada nii spaad kui ka kodutarbijad.
Disainilaboris on valminud koos keskuse partneriga EQUA OÜ uudse funktsionaalsusega patsiendikapi makett. Pärast katsetusi tahetakse jõuda prototüübini ja loodetavasti ka tooteni, mis rahuldaks tervishoiuasutusi ja nende kliente.
Talis Vare,
TERE KK direktor
