Uuemõisa algkoolil on tore tava sõita terve perega päevaks loodusesse, et teha koos midagi toredat. Oleme käinud vastlasõitu tegemas, orienteerumas, Nõva metsas talvist elu uudistamas, mere ääres linde vaatlemas. Seekord oli plaanis minna Silma õpikotta seeni tundma õppima.
Imeilusa päiksepaistelise päeva hommikul kogunesime ootusärevalt kooli juurde ja ootasime busse. Bussid vurasidki üsna varsti kooliõuele, kogu koolipere istus bussidesse ja sõitsime oma sihtpunki – Silmale.
Kohale jõudes olid kõik lapsed ja õpetajad muidugi vaimustuses. Hommik oli Silma õpikoja ümbruses lausa võrratu. Läbi hommikuse udu särasid päikesekiired. Meri oli vaikne, vesi peegelsile. Üks väike poiss arvas, et meri on nagu kile.
Kui olime seda ilu küllalt imetlenud, tutvustati meile õpikoja juhte, kes hakkasid meile õpetama palju uut ja huvitavat. Pärast juhendajatega kohtumist jagati meid gruppidesse ja saimegi minna uut avastama. Töötubasid oli viis: seente korjamine ja uurimine metsas ning määramine majas, lauamäng seoses seentega, sügismeeleolu joonistamine (oli ju nii imeilus hommik ja mis oleks saanud veel parem olla kui selle joonistamine) ja muidugi spordimängud.
Vahepeal oli väikene söögipaus, mille ajal kõik lapsed said nautida ilusat Silma lahte. Sõime maitsvat suppi, jõime morssi ja magustoiduks mugisime kringlit. Siis võis tegevus jätkuda.
Loodus on ikka sügisel väga ilus. Tegelikult oli see päev ikka rohkem suve nägu: paistis päike ja sooja oli üle kahekümne kraadi. Sel päeval saime tunda seda, et õppida on tore ja õues on vahva koos kooliperega aega veeta. Teame nüüd, missugused näevad välja porgandiriisikad ja et metsas on väga palju mürgiseid seeni. Tuleb korjata ainult neid, mida kindlalt tunned. Mikroskoobiga uurisime hallitusseeni ja teame nüüd, et neid seeni on kõikjal õhus ja pindadel.
Ootame põnevusega, mida meie koolipere järgmisena koos ette võtab.
Päevast kirjutasid 6. klassi õpilased
Minna-Liisa, Cevor, Mona ja Kelly
Mart-Villem Kelner (2. klass)
