0

Arumäe: Ehitussektori paremaid päevi ei paista ka järgmistel aastatel

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Ruta Arumäe,
SEB majandusanalüütik

Tänavu on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes luubi alla viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimal paaril aastal ehitusmahtude suurenemist ei paista, vaid langus aina süveneb.

Seda eelkõige muidugi Euroopa Liidu tõukefondide raha vähenemise tõttu, mis esialgu on küll ajutine, paari-kolme aastane. Ehitussektor on olnud siiani suurim kasusaaja neist fondidest. Aastal 2013 lõpeb EL seitsmeaastane eelarveperiood ning 2014 algab järgmine. Nende vahetumisega kaasneb raha sissevoolus aina suurenev auk. Ka järgmise eelarveperioodi prioriteedid ei ole enam niivõrd palju kaldu ehitussektori suunas kui varem, vaid püütakse keskenduda rohkem betoonist pehmematele väärtustele.

Kuigi valitsus lubas oma 2014. aasta eelarves suuremeelselt ehitussektorit elavdada riigipoolsete kinnisvarainvesteeringute suurendamisega, on nende võimalused seda teha samuti piiratud ning riigi kinnisvarainvesteeringute suurendamine 10 miljoni euro ulatuses ei tasanda kaugeltki kogu valitsussektori investeeringute langust järgnevatel aastatel. Välisvahendite prognoositav langus 2014. aastal on 8,2 protsenti ning valitsussektori investeeringute langus 9 protsenti.

Erasektori ehitusnõudlus ei suuda seda kahanemist tasa teha. Ka ettevõtete investeeringute langus on viimasel ajal olnud seotud just ehitustesse investeerimise vähenemisega.

Kinnisvarahinnad siiski kasvavad jätkuvalt 8 protsenti aastas, mis viitab vaikselt taastuvale nõudlusele kinnisvaraturul ning suurendab motivatsiooni ehitustegevuseks. Pakkumine samal ajal eriti ei ole suurenenud. Kinnisvarahindu suruvad üles ka ehituskulud, mis kasvavad 5 protsenti aastas, samas palkade kasv on kinnisvarahindade kasvule viimastel aastatel alla jäänud ja ostujõud piirab edasist kinnisvarahindade tõusuhoogu. Kinnisvarahindade tõus pidurdub mõnevõrra ilmselt ka sel hetkel, kui intressid tõusma hakkavad ehk umbes paari aasta pärast.

Tarbijate laenunõudlus on küll vaikselt taastumas, kuid nende poolt võetavad uued kinnisvaralaenud on umbes sama suured kui samal ajal tagasi makstavad laenud. Ehk teisiti öeldes, tarbijate laenukoormus hetkel veel ei suurene. Lähiaastateks ei ole näha ka, et laenukoormuse kasv suuremat hoogu sisse saaks.

Ehitussektori osakaal kogu majanduses on 7,2 protsenti. Seega heidab sektori käekäik pika varju ka kogu majanduse käekäigule lähiaastatel.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz