Vabariigi valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu on kirja pannud olulise info sügisel tulevate kohaliku omavalitsuse valimiste kohta. Tulevail valimistel on ka uuendusi, millega peaksid kandidaadid ja hääletajad tutvuma.
20. oktoobril on järjekordsed kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Täna on paslik meelde tuletada olulisemad kuupäevad ja toimingud, millele tähelepanu pöörata. Eelkõige puudutab see hääletamise ja kandideerimise tähtaegu, valimisliitudega seotud muudatusi, aga ka uuendusi.
Kes saavad kandideerida?
Kandideerida saavad vähemalt 18aastased Eesti või Euroopa Liidu kodanikud. On oluline, et 1. augusti seisuga oleks kandideerija püsiv elukoht rahvastikuregistri järgselt selles vallas või linnas, kus kandideeritakse.
Järgmine oluline tähtaeg on 21. august, mil algab kandidaatide ja valimisliitude registreerimiseks esitamine. Valimisliitude registreerimiseks esitamine lõpeb 5. septembril ja kandidaatide registreerimiseks esitamine 10. septembril.
Samuti tuleb arvestada, et ühtaegu saab kandideerida ainult ühes valimisringkonnas ühe erakonna või valimisliidu nimekirjas. Kandideerida on võimalik ka üksikkandidaadina.
Valimisliidu moodustamine
Valimisliidu saavad moodustada vallas või linnas hääleõiguslikud isikud. Isik saab olla vaid ühe valimisliidu moodustaja. Esimese sammuna tuleb valimisliidu moodustajail sõlmida omavahel seltsinguleping. Seltsingulepingu sõlmimise kohustust varem ei olnud ja seetõttu tuleks sellele eriti tähelepanu pöörata.
Valimisliidu moodustajaid ehk lepingule allakirjutajaid peab olema vähemalt kaks isikut, kes ei pruugi olla ise kandidaadid. Moodustajad peavad endi seast valima juhid, kes vastutavad valimisliidu erakonnaseadusest tulenevate kohustuste (näiteks valimiskulude aruannete esitamine) täitmise eest.
Samuti tuleb määrata vähemalt üks volitatud esindaja. Volitatud esindaja esindab valimisliitu suhtluses valla või linna valimiskomisjoniga, sealhulgas tegeleb kandidaatide registreerimisdokumentide esitamisega. Valimisliidu registreerimiseks esitamise teatise juurde tuleb lisada seltsinguleping, mille näidis on kättesaadav Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel. Lisainfot jagavad neis küsimustes ka valla– ja linnasekretärid.
Hääletamisinfo
Hääleõigus on vähemalt 18aastastel Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel ning teiste riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikuil, kes elavad alaliselt Eestis. Hääletada ei saa teovõimetuse või vanglakaristuse kandmise korral. Valija peab olema 20. septembri seisuga kantud valijate nimekirja rahvastikujärgse elukohaga selles omavalitsuses, kus valija hääletab.
Hääletamisviise on Eestis mitmeid: valimispäeval hääletamine, eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine. Maakonnakeskuses saab elukohast sõltumatult eelhääletada neljapäevast, 10. oktoobrist kuni pühapäeva, 13. oktoobrini. See hääletusaeg on lisandunud, et võrdsustada valimisjaoskonnas hääletamise aeg elektroonilise hääletamise ajaga ja selleks, et anda valijale võimalus hääletada ka valimispäevale eelneval nädalavahetusel.
Elukohajärgses jaoskonnas saab eelhääletada 14.–16. oktoobrini. Igas vallas või linnas on sel perioodil avatud ka vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada väljaspool elukohta. Elukohajärgse valimisjaoskonna saab teada valijakaardilt, mis saadetakse valijale posti teel koju. Võimalik on valijakaart tellida endale ka elektroonilisel kujul oma e–postiaadressile riigiportaalist eesti.ee.
Kui valija ei viibi hääletamise ajal elukohas näiteks terviseseisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas (näiteks haiglas, hooldekodus, elukohas, mis ei ole tema rahvastikuregistri järgne elukoht). Selliselt hääletada on võimalik valimispäevale eelse nädala esmaspäevast kolmapäevani. Hääletamise soovist tuleb kirjalikult ette teada anda lähimale jaoskonnakomisjonile või valla– ja linnavalitsusele.
Valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Terviseseisundi tõttu või mõnel muul mõjuval põhjusel on võimalik taotleda hääletamist ka kodus. Kodus hääletamine muutub valijale lihtsamaks, sest hääletamistaotlust saab esitada peale kirjaliku avalduse ka telefoni teel. Telefoni teel saab hääletamiskasti koju tellida ainult valimispäeval kuni kella 14ni. Elukohajärgse valimisjaoskonna telefoninumbri leiab valijakaardilt või valimiskomisjoni veebilehelt.
Elektrooniline hääletamine
Elektrooniline hääletamine võimaldab hääletada asukohast sõltumatult. Elektrooniliselt saab hääletada üksnes ID–kaardi või mobiili–ID ja internetiühendusega arvuti olemasolul. Elektrooniline hääletamine algab neljapäeval, 10. oktoobril kell 9.00 ja lõpeb kolmapäeval, 16. oktoobril kell 18.00. Meeles tuleks pidada, et valimispäeval elektrooniliselt hääletada ei saa.
E–häält on võimalik muuta, hääletades eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või minnes eelhääletamise ajal valimisjaoskonda sedeliga hääletama. Kui elektrooniliselt hääletanu muudab oma häält valimisjaoskonnas, siis läheb arvesse seal antud paberhääl. Kehtib põhimõte, et iga valija kohta läheb arvesse vaid üks hääl.
Sügisel on võimalik katsetada ka e–hääle kontrollimist ehk verifitseerimist. See tähendab, et e–hääletajal on võimalus katseliselt kontrollida Android–süsteemil põhineva nutitelefoniga oma hääle kohalejõudmist. Vahetult pärast e–hääletamist kuvatakse lühikese aja vältel valijarakenduse vaates arvutiekraanile QR–kood. Koodi nutitelefoniga pildistades on võimalik veenduda oma soovitud hääle jõudmises e–hääletamise kesksüsteemi. Kontrolli eesmärk on veenduda, et valija arvutis ei ole pahavara, mis võiks mõjutada hääletamistoimingut. Kontrollrakendust saab valimiste ajal alla laadida elektroonilise hääletamise komisjoni veebilehelt.
Valimispäev on 20. oktoober 2013
Eelhääletamine on 10.–16. oktoobril 2013
Vabariigi Valimiskomisjoni veebileht on www.vvk.ee
Elektroonilise hääletamise komisjoni veebileht on www.valimised.ee
Valimiste infotelefon valimiste ajal on 631 6633
Alo Heinsalu,
vabariigi valimiskomisjoni esimees
siiski võiks e-hääletamist vältida. Mugavuse asemel valin oma hääle kindla jõudmise valitud kandidaadile.