Birgit Malmiste
Paide Selveri apteegi haruapteegi proviisor-juhataja
Suvi on lõpuks käes, kuid sellega kaasnevad tüütud putukad võivad mõnusa olemise tihti pea peale pöörata. Kõige kurikuulsamad on nende hulgast ilmselt sääsed ja puugid, viimased neist levitavad ohtlikke haigusi. Kuidas nautida sääsevabalt ning ilma puuke kartmata suve?
Sääsed
Inimese verd imevad just emased sääsed. See, et sääsehammustuse koht kihelema ja sügelema hakkab, on tingitud sellest, et vere hüübimise vältimiseks „süstib“ sääsk hammustuskohta enda süljenäärmete eritist, mille suhtes võib inimestel tekkida allergiline reaktsioon.
Sääskedest aitavad hoiduda erinevad keemilised sääsetõrjevahendid, mida võib leida erineval kujul – aerosooli, pulga, pihusti, kreemina. On olemas vahendeid nii lastele, mis on õrnema toimega, kui ka täiskasvanutele. Leidub nii nahale kui ka riietele kantavaid vahendeid, mis on erineva toimeaja pikkuse ja toime tugevusega. Veidi vähemtõhus viis sääsehammustuste vältimiseks on heledate riiete kandmine – need kiirgavad vähem soojust ning segavad sääskede orienteerumist.
Sääsehammustustest tingitud sügelemise leevendamiseks võib kasutada spetsiaalseid putukahammustustele mõeldud vahendeid, mis on jahutavad ning rahustavad sügelevat kohta. Kipitavat kohta võib määrida ka teepuuõliga või mõne eeterlikku õlisid sisaldava salviga. Kui sügelemine liiga häirivaks ja tugevaks muutub, võib manustada allergiavastaseid rohtusid, mis on saadaval apteekides käsimüügis.
Puugid
Puuk on ämblikulaadne putukas, kes elab metsades ning niitudel. Eestis levinud puukidest on kõige ohtlikumad võsapuugid ja laanepuugid, kes levitavad kahte ohtlikku haigust – puukentsefaliidi viirust, puukborrelioosi ning natuke vähemohtlikku erlihhioosi.
Kindlat kaitset puukide vastu ei ole. Tähtis on metsa ja loodusesse minnes vaadata üle oma riietus – kanda tuleks heledaid, kinniseid, pikkade käistega riideid ning pikki pükse. Kuna puugid varitsevad just maapinna läheduses, võiksid sokid olla tõmmatud püksisäärte peale. Pärast õues viibimist peaks keha puukide olemasolu välistamiseks korralikult üle vaatama. Erilist tähelepanu peaks pöörama põlveõndlatele, kaenlaalustele, peale, kaelale, kõrvade tagustele ja jalgevahele, kuna puugid kipuvad eelistama just neid piirkondi. Puukide vältimiseks võib kasutada ka putukatõrjevahendeid, mis aitavad lühikest aega, kuid ei anna päris kindlat kaitset.
Puukentsefaliidi vastu saab inimene end vaktsineerida lasta. Et olla täielikult viiruse eest kaitstud, on vaja kolme süsti – kaks esimest süsti tehakse ühe- kuni kolmekuulise vahega, kolmas süst tehakse aasta pärast. Iga kolme aasta tagant peaks tegema uue süsti, et immuunsus säiliks.
Kui puuk on hammustanud, tuleks ta võimalikult kiiresti eemaldada, vältides puugi pigistamist, kuna nii võib suureneda oht nakkuseks. Eemaldamiseks võib kasutada spetsiaalseid peenikese otsaga puugieemalduspintsette. Puugi peab eemaldama võimalikult tema pea lähedalt kinni haarates otse ja järsu liigutusega ning tähelepanu tuleb pöörata sellele, et hammustuskohast oleks puuk täielikult eemaldatud. Pärast eemaldamist tuleb pesta hammustuskoht vee ja seebiga, koha võib üle piserdada ka desinfitseeriva vahendiga. Kui pärast 1-2 nädalat pärast puugihammustust esineb palavikku koos lihas-ja liigesevaluga, peaks pöörduma arsti juurde, et teha kindlaks, kas ollakse haigestunud puukentsefaliiti või mitte. Kõik siiski ei haigestu ning organism paraneb haiguse esimesest faasist iseenesest. Hoiatuseks on ka punane laienev laik hammustuse ümber, mille tekkimisel peab samuti arsti poole pöörduma.