2

Kreutzwaldi tänavale tuleb viie kortermaja asemel neli eramut

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Punase joone sees on Kreutzwaldi 13 neli eramaja suvalises paigutuses, neid ümbritsevad Kalevi (vasakul) ja Kalda tänava äärsed eramajad. Vasakul esiplaanil on vana teeninduskombinaat. Guru Projekti makett
Punase joone sees on Kreutzwaldi 13 neli eramaja suvalises paigutuses, neid ümbritsevad Kalevi (vasakul) ja Kalda tänava äärsed eramajad. Vasakul esiplaanil on vana teeninduskombinaat. Guru Projekti makett

Kevadel ümbruskonna elanikke pahandanud Kreutzwaldi 13 detailplaneeringu arutelu lõppes läinud neljapäeval leppimisega, sest planeerijad võtsid nurinat kuulda ja kärpisid oma plaani tüki maad väiksemaks.

Kui kevadel tutvustatud eskiisil oli 3000 m² suurusele krundile joonistatud kuni viis 2–3 korrusega kortermaja, siis nüüd on plaanil vaid neli eramukrunti ja tänavakrunt.

„Kui praegune plaan ei muutu, võib seda küll aktsepteerida,” ütles linnavolikogu aseesimees Kalju Aigro, kes ei olnud eelmise eskiisiga sugugi rahul.

„Kahtlemata on see suur muudatus, kui viie korterelamu asemele planeeritakse neli pereelamut,” ütles linnaarhitekt Anu Joost.

Joosti sõnul on tegemist väga heade planeerijatega.

Neli pereelamut on viilkatusega, roheala jääb naaberkruntide poole, et säiliks õueala privaatsus. „Planeering säilitab olemasolevate viilkatustega väikeelamute struktuuri, aga nüüdisaegsemal viisil,” ütles Joost. Järgmine töö on lõpliku planeeringu koostamine. Kui see on kooskõlastatud, võtab linnavalitsus planeeringu vastu ja korraldab avaliku väljapaneku. Siis saab teha veel ettepanekuid. Planeeringu kehtestab linnavolikogu. Millal planeering ellu viiakse, oleneb krundi omanikust OÜst Favorte. Eskiisi arutelu tõi välja Kreutzwaldi–Kalda tänava piirkonna eramuomanike mure — krundid upuvad, sest sajuveel ei ole kuhugi minna. Inimesed kartsid, et uute kruntide vesi võib asja veel hullemaks teha.

Planeerija selgitas, et krunti ei tõsteta ja sajuvesi kogutakse maa–alustesse kaevudesse, kust vesi maasse imbub. Praegused elanikud aga kartsid, et see vesi võib jõuda lõpuks ikkagi nende kruntidele.

Ka arhitekt Tõnis Padu kahtles, kas imbkaevudest on abi. Tema sõnul on Kalda ja Metsa tänava kant allikaline, seal keeb vesi üles. Kalda tänav oli omal ajal ehitatud haokubudele, neid mööda voolas sajuvesi merre. Nüüd aga keegi enam tänavaid sel viisil ei kuivenda.

Aselinnapea Peeter Vikman selgitas, et sajuvett ei tohi lasta kanalisatsiooni, sest see pärsib puhastusseadme tööd. Omaette sajuveesüsteemi aga linnas ei ole, on vaid mõni lõik, nagu näiteks Kastani tänava lastekodumajadel. Varem on sajuvesi ära juhitud kraavidega, aga ajapikku on need kinni aetud.

Iga krundiomanik peab oma sajuveega ise toime tulema, tänavale või naaberkrundile seda lasta ei tohi, toonitas Vikman.

Kuigi sajuvesi on kohaliku omavalitsuse küsimus, ei osanud Vikman öelda, millal saab linn sajuveesüsteemi. See tähendaks kulutusi nii linnale kui ka elanikele, kes peavad sajuvee ärajuhtimise ja puhastamise kinni maksma.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
uustulnuk
uustulnuk
eelnevat aprillikuist diskussiooni (kus viited kunagise võimaliku Holmi arenduse kohta) loen uustulijana alles nüüd ja saan suure üllatuse osaliseks, et Haapsalus siiski räägitakse linna panoraamist ja miljööväärtusest. Tõsi, küll rohkem irooniast kantult kui ehk nii olulise teema ( linnaplaneeringud) puhul eeldaks. Aga üllatus ei ole mitte niivõrd need kunagised seisatud arendused Holmi ja sadama piirkonnas VAID üllatus on see, et Kreutzwaldi tn objekti osas VÕETI KUULDA naabruses elavate inimeste arvamust! Et esialgu plaanitud kortermajade asemele tulevad ümbruskonna elanike soove arvestades eramud. Et inimeste arvamust kuulati, töö planeeringuga jätkub nii, et koostatakse uus eskiislahendus, mis saab taas avalikult läbi arutatud, (Eelnev… Loe rohkem »
Bart
Bart

Iga krundiomanik peab oma sajuveega ise toime tulema, tänavale või naaberkrundile seda lasta ei tohi, toonitas Vikman.

Kuhu see sajuvesi enne ´´maandus´´.Kui rumal on nõuda eramu omanikult et vihm tema majale ei sajaks.Loodus ju teeb mida tahab.Lõppkokkuvõttes pole ju vahet kas ma ehitan ühe või kahekordse maja vihma sajab ühele ruutmeetrile sama palju või ma eksin?Teine tera selles kui ehitatakse mitmekordne maja ja pole autodele parkimis ruumi, vot siin saab linn kaasa rääkida ja otsustada.
Miks linna ametnikud räägivad teisejärgulistest probleemidest?
See uus planeering meeldib mulle ei tea miks aga meeldib.

wpDiscuz