0

Kõik täna Haapsalus HIV kiirtesti teinud on viirusest priid

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Üks nõelatorge, kaks minutit ning HIV kiirtest on sooritatud. Kui testile ilmub üks tume täpp, on tulemus negatiivne — viirust ei ole. Kahe tumeda täpi ilmnemisel kannab inimene HI–viirust.

Täna jõudis Haapsallu HIV kiirtestituur „Riskid või testid?”.

Juba esimese pooltunni jooksul oli kaubamaja ette üles pandud telgis end testida lasknuid 20. Kolme tunni jooksul, mil tuur Haapsalut väisas, testis end kokku 82 inimest. Kahte täppi ei ilmunud neist kellegi testile.

„Olen testijate arvuga väga rahul. Rohkem, kui me ootasime. Tuldi julgelt, rõõmsalt, teadlikult. Tulid ka mõned vanemad prouad, palju noori ning paare,” tegi tuuri korraldaja, koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu” tegevjuht Keit Fomotškin testimispäevast Haapsalus kokkuvõtte.

Enne Haapsalut oli testimistelk üleval Tallinnas (175 testijat) ja Keilas (66 testijat), positiivseid vastuseid ei tulnud sealtki. Järgmiseks jõuab tuur Raplasse, Jõgevale, Tartusse, Valka, Põlvasse, Türile ja Viljandisse.

Eestis elab Haapsalu linnatäis HI-viirusega inimesi: 8525 registreeritud ja umbes 4000 mitteteadlikku nakatunut. Aastas haigestub umbes 300 inimest. See on enim Euroopa Liidus ning kümme korda rohkem kui Lätis.

Fomotškin on välja arvutanud, et Eesti inimestest ei ole end kunagi testida lasknud 600 000. Testima peaksid aga eranditult kõik, kes on kümne aasta jooksul olnud kaitsmata seksuaalvahekorras või kes on jaganud süstalt. Tuleb aru saada, et süstla jagamine ei puuduta ainult narkomaane, vaid ka neid, kes süstivad hormoone, insuliini, vitamiine vms.

„Panen tõesti südamele, et selle testi peaksid kõik inimesed ära tegema. Need 4000 viirusekandjat tuleb avastada, et saaks epideemia kontrolli alla,” ütles Fomotškin. Epideemia on kontrolli all siis, kui aastas nakatub alla saja inimese. Fomotškin loodab, et Eesti jõuab sinnamaale kahe aasta pärast.

Fomotškin rääkis, et inimesed ei testi end, sest usaldavad oma partnerit, kuid see on vale käitumine. „Sa usaldad oma sekspartnerit, kuid kui palju sa usaldad tema ekspartnerit või tema ekspartneri sekspartnereid?” küsis ta. Iga kindla ja usaldusväärse partneriga suhtes olev inimene võiks korraks nii mõelda ja testi igaks juhuks ära teha.

Fomotškin tõi näite, et Ameerikas on 80 protsenti HI–viirusega naistest saanud nakkuse oma abikaasalt või elukaaslaselt. See ei pruugi tähendada petmist, sest viirus võib sümptomiteta kulgeda kuni viis või koguni kümme aastat.

Kuigi Eesti on Euroopas esikohal HI-viiruse kandjate suhtarvult, on olukord siiski tunduvalt parem kui mõned aastad tagasi, mil haigestus 700 elanikku aastas ja haigust peeti narkomaania tunnuseks ning testimist häbeneti.

Fomotškin rääkis, et kui alguses puudutas HIV tõesti enim Ida–Virumaad, narkomaane ja 15–24aastaseid, siis nüüd ei vasta see enam tõele. Riskirühmaks on just 25–49aastased tööinimesed, kelle voodivõrgustikku HIV nüüdseks jõudnud on.

„Seksuaalõpe on koolides nii arenenud, et 90 protsenti noortest kasutab uue partneriga alati kondoomi. Vanemate seas see nii ei ole,” lisas Fomotškin.

HIV-testi tegemine on igal pool Eestis tasuta. Testida saab noortenõuandlates, naiste- või meestearsti juures, aidsikabinetis ning – mida paljud inimesed ei tea – ka perearsti juures. Veredoonorit, kelle veri on nakatunud, teavitatakse sellest. Samuti testitakse kõiki rasedaid.

HIV-testimistuuri „Riskid või testid?“ korraldavad koalitsioon „Ettevõtted HIV vastu“ ja Tervise arengu instituut.

Fakte HIV kohta

* HIV levib nelja kehavedeliku kaudu: veri, sperma, tupevedelik ja rinnapiim.

* Kõige ohtlikum on kaitsmata anaalseks, teiseks vaginaalne seks, kolmandaks oraalseks.

* 99 protsenti rasedaist HIV-kandjaist sünnitavad tänapäeval terve lapse. Selleks hoitakse viiruse tase organismis rohtudega madal ja välistatakse ema-lapse vere kokkupuude sünnitusel ning imetamine.

Alates 1988. aastast on Eestis sündinud 44 HIV-positiivset last, aga sadu terveid.

* HIV hukkub õhus, vees, happelises keskkonnas jne. HIV-d ei ole võimalik saada näiteks suudeldes ega mitte mingis olmesuhtluses.

* HIV levib ainult inimeselt inimesele. HIV-d ei ole võimalik saada looma vahendusel, näiteks sääsehammustusega või kui kass-koer lakuvad viirusega ja seejärel viiruseta inimese haava.

* Tänapäeva ravimeetodid on niivõrd arenenud, et HIV ei pruugi inimese eluajal aidsiks arenedagi.

Fotod: Liina Rüütel, Riina Tobias

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz