Algav muinasjutufestival keskendub jutuvestmisele
Homme Haapsalus algava muinasjutufestivali „Muinasjutuvägi” juhatab sisse rahvusvaheline konverents, festival jätkub laupäeval õpitubadega ning printside ja printsesside peoga.
Kolmanda „Muinasjutuväe” alateemaks on „Jutusta mulle üks lugu!”. Raamatukoguhoidja Krista Kumbergi sõnul armastavad ka tänapäeva inimesed väga lugusid.
Lugu saab lugeda siin.
Ristile ei tule kiirabibrigaadi
Terviseamet ei ole nõus Lääne maavalitsuse ettepanekuga, et Haapsalu kahe kiirabibrigaadi kõrval peaks olema kolmas brigaad Ristil.
Terviseamet vastas maavanema kirjale, et kiirabireformi eel analüüsiti kiirabi kättesaadavust, koormust ja elanikkonna paiknemist. Amet leidis, et kahest brigaadist Haapsalus ja ühest Lihulas piisab.
Välismaale tööleminek vajab ka pangaasjade ülevaatamist
Mida tasub meeles pidada eestlasel, kes läheb pikemaks ajaks välismaale tööle? Lääne Elu arvamusküljel annab nõu Anne Sägi Swedbanki eraisikute rahaasjate teabekeskusest.
Nõva volikogu kutsub kokku vanim liige
Et Nõva volikogul ei ole läinud reedest ei esimeest ega aseesimeest, peab järgmise istungi kokku kutsuma vanim liige, 75aastane Kalju Silla.
„Seaduse järgi kutsub volikogu kokku vanim liige, aga millal, ei tea praegu,” ütles ütles Nõva vallasekretär ja valimiskomisjoni esimees Elviira Uusorg.
Vanim liige on detsembris 1937 sündinud Kalju Silla.
Suvel Karja tänaval parkida ei tohi
Haapsalu liikluskomisjon otsustas jätta Karja tänava liikluse kahesuunaliseks, kuid keelata seal suveks peatumine ja parkimine. Linnakodanikud on aga algatanud aktsiooni, mis taotleb suveks Karja tänaval autoliikluse täielikku keelamist.
Liikluskomisjon arutas märtsis võimalust muuta Karja tänava liiklus suveks ühesuunaliseks (kesklinnast vanalinna), et anda suvekohvikutele ja –melule rohkem ruumi. Liiklusotsustati jätta kahesuunaliseks.
Lugu saab lugeda siit.
Välismaale tööleminek vajab ka pangaasjade ülevaatamist
Eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloendusega võrreldes on välismaal töölkäijate arv kasvanud ligi kümme korda. Lahkujaid on olnud ka Lääne maakonnas — tunamullu töötas välismaal juba 630 inimest, mis teeb kogu riigi piiri taga töötajaist 2,5%.
Välismaale tööleminekut peetakse Eestis tulude suurendamisel üheks võimaluseks ja eelistatuim riik on oma asukoha tõttu Soome. Läänemaal on suur Soomes töötajte osatähtsus, ehk seal töötas veidi alla viiesaja inimese — 4,8% kõikidest Lääne maakonna hõivatuist, keda oli kokku 10 185.
Rohuküla ümbrusse on kokku veetud kümne laeva jagu paberipuud
Rohuküla ümbruses puidulaeva ootavad palgivirnad on eluohtlikult viltu vajunud.
Rohukülla kuhjunud palgivirnad tegid kohalikud elanikud murelikuks, sest kohati on kõrged palgivirnad halvasti ladustatud, ohtlikult viltu vajunud ja varisemisohtlikud.
Et eriti ohtlikus seisukorras, kohati 6–8 m kõrged palgivirnad asuvad reformimata riigimaal, saatis maavalitsuse maatoimingute talituse juhataja Jüri Indus puitu ladustavale Lääne Metsakeskusele kirja: viivitamatult likvideerida ohtlikud palgivirnad.
Priit Eelmäe jätkab taastusravihaigla juhina
Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse nõukogu oli ühel meelel, et Priit Eelmäe jätkab juhatuse esimehena ka järgmised viis aastat.
Haapsalu luteri kogudus peab sõpruspäevi
Sel nädalavahetusel peab Haapsalu luteri kogudus sõpruskoguduste päevi, võõrustades delegatsioone Soomest, Rootsist ja Saksamaalt.
Reedest pühapäevani on Haapsalus viie koguduse esindajad: Korsnäs, Loviisa ja Haaga Soomest; Österhaninge Rootsist ja Schmalkaldeni dekanaat Saksamaalt koos dekaani ehk praosti ja meesansambliga.
Haapsallu tuleb umbes 80 väliskülalist. Suurim delegatsioon, 40 inimest, tuleb Loviisast. Neist on pooled kirikukoori liikmed. Österhaningest on 26, mujalt 5–6 inimest.
Kastani kortermajad saavad uue parkla
Haapsalu linnavalitsus tahab algatada planeeringu, et Kastani 28, 30 ja 36 vahele riigi reservmaale rajada parkla.
Kastani elanikud pöördusid linnavalitsuse poole, et leida plats uute parkimiskohtade rajamiseks, sest 1980ndail planeeritud ja 1990ndail kasutusele võetud majade parkimisvajadus on suur.
Vanad majad on viltu ja las nad olla
Vanade majade restaureerimine on saanud populaarseks. Pärandiralli etapil aprilli lõpus Haapsalus rääkis vanade majade restaureerimisspetsialist ja raamatu „Vana maamaja” autor Joosep Metslang, mida restaureerimisel silmas pidada.
Metslangi sõnul on Eestis pika ajaloo jooksul olnud pöördelisi hetki, mil majaomanike loomulik jada on katkenud ja nii ongi meil kirju mineviku ja keeruliste omandisuhetega hooneid, mis kipuvad jääma hooldamata.
Probleemid tekivad, kui maja 5–10 aastaks tühjaks jääb ja pole peremeest, kes pidevalt selle seisukorda jälgib ja vajadusel siit–sealt nokitseb. „Sellised majad vajavad suuremat sekkumist kui need, mida on kogu aeg hooldatud,” ütles Metslang. Tema sõnul saab maamajade puhul siiski väga harva öelda, et siin pole enam midagi päästa.
Pärandiralli jõuab Saueaugule
Laupäeval kutsutakse Saueaugule restaureerimishuvilisi. Laupäeval jõuab Läänemaale Pärandiralli teine etapp, kus räägitakse vanade majade restaureerimisest ja arutatakse, kuidas koondada restaureerimishuvilisi läänlasi.
Saueaugu teatritalus toimuval päeval on tähelepanu keskpunktis peamisel vanad maamajad. Õpetatakse majade seisundit hindama ja biokahjustustele tähelepanu pöörama.
