0

Lääne Elu paberleht 16. aprillil

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Skulptor Kirke Kangro vormis kodukujunduses kasutatavad friisid tontlikult mõjuvaiks sammasteks. Foto: Arvo Tarmula
Skulptor Kirke Kangro vormis kodukujunduses kasutatavad friisid tontlikult mõjuvaiks sammasteks. Foto: Arvo Tarmula
Skulptor Kirke Kangro vormis kodukujunduses kasutatavad friisid tontlikult mõjuvaiks sammasteks. Foto: Arvo Tarmula

Vallad ühinevad

Kolm esmaspäeva õhtul Oru vallas oma istungit pidanud vallavolikogu neljast pooldasid ühinemist Lääne–Nigula vallaks. Napilt, häältega 5-4 otsustas iseseisvuse kasuks Nõva volikogu.

Lugu saab lugeda siit.

Martna kavandab küla– ja kiigeplatsi

Martna kavatseb ehitada avalike üritusteks laululavaga kiigeplatsi, sest vallarahval pole niisugust kohta.

Vallal on korraga käsil ala kujundusprojekt ja detailplaneering, ütles Martna vallavanem Tiiu Aavik.

Kujundusprojekti tarvis taotles vald 2011. aastal PRIAst 3600 eurot, projekt on valmimas, detailplaneering on praegu avalikul väljapanekul.

Kooskäimise koht tuleb valla keskusesse, Martna küla südamesse, 22 500 m² suurusele Paumani maaüksusele.

Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.

„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem.

Marju Viitmaa sõnul on populaarne rahvatants ja palju just koolirühmi. Seda kinnitab ka statistika — rahvatantsuharrastajaist kaks kolmandikku on lapsed ja noored.

Lugu saab lugeda siit.

Kirke Kangro tontlik esteetika

Skulptor Kirke Kangro tõi Haapsalu linnagaleriisse objektid, mis oma esteetilisuses mõjuvad omamoodi tontlikult ja tekitavad kõhedust.

Reedel avatud näitus „Broken Air / Katkine õhk” murrab mitut tavaarusaama — pole kunsti täis tuubitud näitusesaali, vaid on suur valge ruum üksikute objektidega. Objektides endis on midagi tuttavlikku, aga nagu ei ole ka.

Autori sõnul on näituseeksponaatide valmistamisel kasutatud detaile — rosette, laefriise, trepikäsipuid —, mida kasutavad inimesed oma kodu kujundamisel. „Need objektid peaksid olema ilusad, aga minu jaoks on need funktsionaalsusetuse ja ebaotsarbekuse sümbolid,” ütles Kirke Kangro.

Tontlikku meeleolu süvendavad taustaks jooksvad Kirke Kangro kaks aastat tagasi tehtud videod „Agressiivne mateeria” ja „Tont”.

Selgusid Ernst Enno etluskonkursi parimad

Möödunud nädalal selgitati lasteraamatukogus Läänemaa parimad noored jutuvestjad. Traditsiooniline Ernst Enno etluskonkurss kutsus lapsed luuletuste lugemise asemel jutustama. I–VI klassi lapsed valisid esitatava pala loomamuinasjuttude seast. VII–XII klassi noored said ülesande tuhlata perepärimuse hulgas ja isiklikes mälestustes, millest võib samuti kunagi perepärimus saada. Pärandiaastat ja mais peetavat muinasjutufestivali silmas pidades igati sobilik ülesande valik.

Võistlusele tuli poolsada õpilast. Seda oli poole vähem kui igal aastal keskmiselt.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz