Valitsus otsustas määrata tänavuse Wiedemanni keeleauhinna Valve-Liivi Kingisepale kauase asjatundliku pühendumise eest eesti vana kirjakeele uurimisele, tarmuka korraldustöö eest eesti keele uurimise ja harrastamise paljudel aladel ning emakeelearmastusest kantud ja seda sisendava õppejõutöö eest.
Taebla vallast Maalse külast pärit Valve-Liivi Kingisepa töö keeleteadlasena seostub eelkõige eesti vana kirjakeele uurimisega.
Ta on koostanud “O. W. Masingu “Marahwa Näddala-Lehhe sõnastiku”, koos kolleegidega asutatud (1995) Tartu ülikooli eesti vana kirjakeele töörühmast on ta koostanud ja välja andnud “Georg Mülleri jutluste sõnastiku” (2000), “Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika” (2002) ja “Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastiku 350” (2010).
Teadusloolasena on ta käsitlenud eesti keele uurimise ja õpetamise suurkujude tegevust ning koostanud kogumiku “200 aastat eesti keele ülikooliõpet” (2003).
Kingisepp on õpetanud õigekeelsust ning eesti keele õpetamise metoodikat. Aastast 2011 on ta Emakeele Seltsi auliige.
Varem on Valve-Liivi Kingisepp esitatud auhinnakandidaadiks kolmel aastal.
Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Riigi keeleauhind suurusega 32 000 eurot antakse laureaadile üle vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.
Viimastel aastatel on auhinna saanud Mati Erelt (2008), Ilse Lehiste (2009), Ain Kaalep (2010), Tiit-Rein Viitso (2011) ja Mari Tarand (2012).