Laskmises on käesolev aasta suurte muudatuste aeg. Muudetud on laskmisreegleid: võistluse korralduses, varustusele esitatavates nõuetes ja lõppjärjestuse selgitamisel.
Üks suuremaid muudatusi puudutab lõppvõistlusele pääsenute paremusjärjestuse selgitamist. Enam ei saa laskurid finaali kaasa eelvõistlusel saavutatud tulemust. Kõik alustavad nullist. Pärast kaheksandat finaalilasku lõpeb võistlus kõige kehvemat tulemust omaval laskuril. Selgub kaheksanda koha omanik. Pärast kümnendat lasku langeb võistlusest välja järjekordne viimasel kohal olev võistleja ehk selgub seitsmes koht. Nii jätkub väljalangemine kuni 20. võistluslasuni, kui selgub võitja.
Seega saab oluliseks lasta eelvõistlusel resultaat, millega pääseb finaali kaheksa parema hulka, seal alles näidata oma võimeid ja loomulikult omada kõigutamatut võistlusnärvi.
Eestis rakendati uues formaadis võistlust Raplas toimunud juunioride meistrivõistlustel.
Poiste õhupüstolis pääses 535 silmaga 5. tulemust näidanud Kert Kaustel finaali. Finaalis õnnestus laskmine paremini. Kui konkurendid langesid järjest välja, jätkas Kert vapralt, tõustes vahepeal isegi teisele positsioonile. Siis tuli õnnetu lask, mis andis 7 silma ja lõplikuks kohaks jäi Kerdile 3. koht ehk pronksmedal.
Tüdrukute õhupüstolis pääses ilusa laskmise ja isikliku rekordi teinud Kerli Neljas 347 silmaga viimasena finaali. Finaalis suutis Kerli üllatada südika laskmisega ja pronksmedalist jäi väga vähe puudu – esimene ilma medalita ja kokkuvõttes 4. koht. Kahjuks jäi samuti isikliku rekordi 342 silma lasknud Kaisa Kuusik esimesena finaalist välja. Kokkuvõttes temale 9. koht.
Poiste püssis pääses samuti 8. finaali Kristjan Tiitsma. Tema tulemus eelvõistlustel 536 silma ei olnud just kõige õnnestunum, kuid koht väljavalitute seas oli olemas ja võimalus enda tegelikku sisu tõestada. Paraku lõppes tahtmine ja jaks üsna varakult ja kokkuvõttes tuli 7. koht.
Mati Seppi
