Läheneva uue õppeaasta eel on ikka kombeks vaadata veidi nii tagasi kui ka edasi.
Alustan kõige tähtsamast – õpilastest. Nende arv kipub sel aastal meie üldhariduskoolides jääma alla kolme tuhande. Parimatel aastatel on Läänemaal õpilasi olnud üle viie tuhande. Õpilaste arvu languse põhjuseks on ikka nii vähenenud sündimus kui ka väljaränne. Samas võiks sellel olla ka positiivne külg. Kuna proportsioonis õpilaste arvu vähenemisega ei ole vähenenud õpetajate ega koolihoonete hulk, on õpilaste arv õpetaja kohta jäänud järjest väiksemaks. See omakorda peaks võimaldama enam individuaalset lähenemist õpilastele, erinevate tänapäevaste õppemeetodite kasutamist, sh õpetaja muutumist ülesannete andjast õpilase iseseisvalt õppimise, uurimise ja harjutamise abistajaks.
Kellele ei meeldiks, kui maakond oleks täis pikitud lapsi pungil koolimaju! Tegelik olukord sunnib koolipidajaid aga aeg-ajalt oma koolivõrku kriitilise pilguga üle vaatama – samamoodi, nagu pere eelarvet koostades tuleb hinnata vajaduse ja maksumuse suhet. Otsused, mida teha tuleb, on sageli emotsionaalselt rasked.
Selle aasta suurimad muudatused on Tuudi algkooli sulgemine ja Kasari põhikooli jätkamine kuueklassilise algkoolina. Nende laste uude kooli jõudmise pärast ei ole vaja muretseda, sest tegelik olukord on näidanud, et väga suur osa maakoolide õpilastest kasutab juba praegu kooli jõudmiseks õpilastransporti. See on selge näitaja, et meil on hästi korraldatud, tihe (seetõttu ka üsnagi kulukas) ja toimiv õpilastransport.
Haapsalu linna koolielu suurim väljakutse on kahe kooli üheskoos toimimine Kuuse tänava koolimajas.
Hooga käiv renoveerimine tulevases Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoones ning väljakuulutatud koolijuhi konkurss annab märku, et aasta pärast on meil ajakohase sisu ning värske näoga uus kool.
Eelmisel aastal toimus enam kui 20 maakondlikku aineolümpiaadi ja –võistlust. Positiivne on suur osalejate hulk üritustel, eriti hästi tundub meeldivat osalemine Enno-nimelisel etluskonkursil.
Kui nuriseda, siis poiste tööõpetuse tundides tehtavat võiksid õpetajad küll näitusel julgemalt eksponeerida. Ei tahaks uskuda, et õpilaste tööd on lahjemaks jäänud, küll aga on osa võtvate koolide hulk aastatega vähenenud.
Suur tänu kõikidele õpetajatele, kes on andnud võimaluse oma õpilastel maakondlikel üritustel osaleda!
Kevadel sai valmis uus maakonna üldhariduse arengukava, milles põhilised rõhuasetused on õpilaste toetamisel, õpetajate motivatsioonil ja täienduskoolitusel, koolide mainel, kooli-kodu koostööl ja maakondlikel ühisüritustel nii õpilastele kui õpetajatele. Arengukava koostamisel said sõna sekka öelda kõik koolijuhid ja omavalitsuste esindajad.
Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste toetamine on jätkuvalt üks valupunkte üldhariduskoolides. Napib erispetsialiste ning õpetajatel oskusi. Ja seda eelkõige seetõttu, et erisuste spekter on muutunud üha laiemaks, õpetajakoolituses on HEV teema suhteliselt uus. Suureks toeks on TLÜ Haapsalu kolledž, kus täienduskoolituste kaudu toetatakse õpetajaid selles valdkonnas.
Maakonna õpetajate ainenõukogude tegevus võiks olla aktiivsem, et koostöö ja kogemuste vahetamise kaudu leida nii mõnelegi murekohale lahendus ning parandada õpetajate ametialast toimetulekut.
Me ei tea veel, kui palju on meil sel aastal maakonda tööle asunud noori õpetajaid, aga väga loodan, et neid on. Õpetajaameti maine peab paranema. Valitsuse tasandil otsitakse pingsalt võimalusi palkade tõstmiseks, aga suur osa maine parandamisel on ka õpetajatel endal, sest kõik ei ole kinni ainult töötasus.
Soovin uueks kooliaastaks õpimotivatsiooni ja koolirõõmu kõikidele üld- ja kutsehariduse õppuritele ning kolledži tudengitele.
Kõikidele lapsevanematele kannatlikku ja mõistvat meelt laste toetamisel ning koostöövalmidust kooliga.
Head õpetajad, teie kätes on oluliselt rohkem, kui te sageli arvate. Soovin teile tarkust leida võimalusi koostööks nii õpilaste kui ka nende vanematega ja oskusi toetada õpilase kui terviku arengut.
Head algavat õppeaastat!
Anneli Vaarpuu,
Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja
