Täiendava vastuvõtu jooksul andis avalduse Haapsalu kolledžis klassiõpetajaks õppida kuus inimest, mis kindlustab eriala avamise.
Täna toimus viiele neist sisseastumiseksam ja vestlus, kõik kandidaadid läbisid katse. Homme hommikul vesteldakse veel viimase kandidaadiga, kui temagi kooli sisse saab, on täidetud kõik klassiõpetaja eriala kümme tasuta õppekohta.
Kümme sisseastujat on pärit Hiiumaalt, Raplamaalt, Tallinnast, Järvamaalt, Haapsalust ja Linnamäelt, loetles kolledži õppekeskuse juhataja Heidi Liivlaid.
“Hästi tore, et kõik ei ole värsked keskkoolilõpetajad, on kolm inimest kellel on juba varasem töökogemus, ühel on kaks last ja üks on näiteks kolm aastat Inglismaal õppinud,” ütles klassiõpetaja eriala koolitusjuht Mare Tereping. “Alati hästi hea, sest nad on sotsiaalselt küpsemad ja see mõjutab tervet kursust.”
Liivlaid ei osanud arvata miks esialgse vastuvõtuga esitati vaid neli avaldust, kuid täiendava vastuvõtuga laekus veel kuus. “Lääne Elu artikkel jõudis Delfisse, meeletult inimesi küsisid mis teil seal toimub, Star FMis oli reklaam, Tallinna ülikooli reklaamides oli see ka sees ja linnas plakatid väljas, eks see kõik aitas,” lisas Liivlaid.
Miks uued avalduste esitajad otsustasid just Haapsalu kolledži kasuks ja miks nad ei esitanud avaldust esialgsele vastuvõtule, tulevaste õpilaste käest ei küsitud. “Unustasin küsimata, uurisin rohkem motivatsiooni kohta – kas nad on valmis perekonnainimestena viis päeva nädalas koolis käima,” sõnas Tereping. Ta selgitas, et õpe toimub seminaridena ja seega ei saa koolis käia voorikorras või töö kõrvalt, mõni päev tulles ja mõni päev tulemata jättes.
Üheksa tänaseks vastuvõetut on naised, homne katsetaja mees.
Lääne Elu kirjutas augusti alguses, et Haapsalu kolledži klassiõpetaja eriala võib tänavu avamata jääda, sest tavavastuvõtu lõpuks polnud esitatud kursuse avamiseks vajalikku kaheksat avaldust. Täiendav vastuvõtt kestis 18. augustini.
tsirkus Barcelonas, äge kõrgharidus küll… Seda vaja rohkem selleks, et paar kohalikku isehakanut saaks end kõrgkooli õppejõuks nimetada.
Asja olemus hästi tabatud:)
Vaadake mis koolides toimub? Pidevalt reformitakse, suletakse, liidetakse koole. Kuhu need uued õpetajad hiljem tööle lähevad? Liitmise tulemusena jääb ju alati keegi üle,mitte puudu? Äkki tuleks siiski leida uus erila selle klassiõpetaja erila asemele? Ületootmine ei too ju riigile sugugi kasu. Küllaltki palju on ju RE kohtadel õppinuid läinud sootuks teisele erialale tööle.Aus konkurents koolis on hea asi küll ainult selle tulemusena jääb keegi ju tööta, aga ka tema koolituse on maksumaksja kinni maksnud. See on mõtlemise koht !