Euroopa Komisjoni esinduse teabevõrkude koordinaator Doris Lebrecht kirjutab Euroopa Liidu kohta leitavast infost.
Mafioosolt küsitakse, mida ta info hankimiseks kõige rohkem kasutab – raadiot, telerit või internetti? “Kuuma triikrauda!” vastab mafiooso.
Kõnealune mafiooso ei ole õnneks eestlane, sest viimase Eurobaromeetri uuringu kohaselt ei ole kuum triikraud eestlaste jaoks infoallikas.
Me elame info ülekülluse ajastul. Iga päev täidavad müügilette ajalehtede ja ajakirjade virnad ning meie postkaste ummistavad reklaamid ja infovoldikud, mida me tegelikkuses oma ellu ehk ei soovigi.
Iga päev meieni jõudvas infovoos on ka palju Euroopa Liidu alast teavet ja need kodanikud, kes meedias ilmuvaid pikki EL alaseid kirjutisi mõnuga ahmivad, pole ilmselt enamuses. Nii näitabki viimane Eurobaromeetri uuring, et vaid 34% eestlastest on enda arvates Euroopa teemadest kas väga hästi või üsna hästi informeeritud. Neid, kes leidsid, et nad pole Euroopa teemadest üldse informeeritud, oli 7%.
Millistest allikatest siis hangivad eestlased vajadusel infot? Euroopa poliitiliste teemade kohta saadakse infot eelkõige televisioonist (54%) ja internetist (24%). Internetis kasutatakse omakorda peamiselt teabesaite (69%). Eelnevale tuginedes võib väita, et trükimeedia ei ole eestlase jaoks esmane Euroopa Liidu alase infootsingu koht ning tuima paberitüki asemel eelistab eestlane võimalikult vahetut kontakti infoallikaga.
Kust leida vajalikku infot?
Euroopa Liit on vähendanud kallite ja kiiresti vananevate infotrükiste tootmist ning panustanud väga palju üleeuroopaliste infovõrgustike toimimisse. Esimene teejuht info hankimisel võiks olla veebileht http://europa.eu/index_et.htm, kus lisaks esmasele teabele teid huvitava teema kohta leiate ka kontaktid, kelle poole võite pöörduda lisainfo saamiseks. Infovõrgustike eesmärk on aidata liikmesriikide kodanikke, tutvustades neile nende võimalusi ja õiguseid erinevates liikmesriikides reisides, õppides või töötades.
Euroopa Liidu maja infokeskuse külastajate küsimusi analüüsides võib väita, et Euroopa Liidu teema vastu tunnevad huvi eelkõige inimesed, kes otseselt selle valdkonnaga kokku puutuvad. Meie poole on pöördunud nii tudengid, kes otsivad sobivaid infoallikaid oma diplomitööde tarbeks, kui ka kodanikud, kel soov pöörduda Euroopa Kohtusse oma õiguste kaitseks.
Tarbijakaitseameti juures tegutseva Euroopa tarbija nõustamiskeskuse poole võite pöörduda näiteks juhul, kui Saksamaalt ostetud kasutatud autoga või Soomest soetatud mööbliga on tekkinud probleeme ning müüja teie järelepärimistele ei vasta. Teise riiki tööle minnes vajate eelkõige praktilist infot sihtkoha riigi tööturu, maksude ja elamistingimuste kohta – kõigis neis küsimustes saab teid aidata EURESe konsultant. EURES on Töötukassa juures tegutsev ning Euroopas tööotsijatele töövõimaluste, töö- ja elamistingimuste infot pakkuv võrgustik. Kui teil on huvi Euroopas õppimise või vabatahtlikes projektides osalemise vastu, siis pöörduge programmi „Euroopa Noored“ infobüroo spetsialistide poole.
A. H. Tammsaare on öelnud, et “midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema”. Kogu Euroopa on teie ees lahti – kasutage seda võimalust. Enne minekut astuge läbi lähimast infopunktist ja uskuge mind, vajaliku info saate kätte ka ilma kuuma triikrauata.
Doris Lebrecht,
Euroopa Komisjoni esinduse teabevõrkude koordinaator
kust küll need ajubavad arvamusartiklid võetakse? peab vist ikka väga hoolega otsima et selliseid leida