Korralikku kõnelevi soovib täna endale iga Eesti elanik. Veelgi enam – kõnelevist on tänaseks saanud elementaarne inimõigus. See on tarbijatele esmavajadus nagu leib või piim, ilma milleta ei saa enam hakkama. Väljendub see enim selles, et kui operaatori võrk on kas või tunni mõnes piirkonnas maas, tunnevad inimesed, et nende elurütm on tõsiselt häiritud.
Täna omab Eestis vähemalt ühte mobiiltelefoni juba pea iga enam kui seitsmeaastane kodanik. Ja mobiiltelefoni omatakse, et kasutada väga heal tasemel kõne-, sõnumi- ja üha rohkem ka mobiilse interneti teenuseid.
Kuigi 99% Eestist on Elisal kõneleviga kaetud, leidub üksikuid kohti, kus levi puudub või on piirkondi, mis vajavad kasutajate rohkuse tõttu võrgu tihendamist. Parim viis kõnelevi parandamiseks on lisada piirkonda uus mast ja/või tugijaam klientide teenindamiseks. Samas näeme tihtipeale, et külas või korterelamus elavad inimesed kurdavad küll kehva levi üle, kuid kui naaberpõllule või korterelamu katusele soovitakse paigaldada tugijaam, siis protesteeritakse selle vastu valjuhäälselt ja leviolud jäävadki parandamata.
Mida kardetakse ning mis on müüt, mis tegelikkus?
Operaatori huvi seisneb ainult selles, et soovitakse kliendi kasutuskogemust parandada. Eraettevõtjana ei kohusta keegi meid leviala laiendamisse investeerima, kuid me tahame, et iga meie klient saaks meie võrgus helistamisel või mobiilse interneti tarbimisel võimalikult positiivse kogemuse.
Mure, et korterelamu katusele või naaberpõllule püstitatud tugijaam kujutab ohtu tervisele, ei vasta kindlasti tõele. Mobiilivõrku pole vaja karta, sest võrk ja mast on samasugused raadiosideseadmed nagu mobiiltelefon. Veelgi enam – tugijaam on kordades kaugemal ja seetõttu inimesele ohutum kui mobiiltelefon.
Mobiiltelefonist omakorda märksa võimsama raadiokiirguse allikaks võib olla televiisor või mikrolaineahi. Kui terviseameti kliendid on palunud hinnata kortermajade katustele paigaldatud tugijaamade antenne, siis füüsikalabori poolt tehtud kontrollmõõtmised on olnud rohkem mõjutatud koduelektroonikast ja elektriseadmetest. Kui tuua välja võrdlus televisooonisaatjatega, siis seal ulatuvad raadiokiirguse võimsused kümnetesse kilovattidesse, samal ajal kui mobiilside saatja võimsus on paarkümmend korda väiksem – kõigest 50 vatti. Sellised madalad ja inimestele ohutud tugijaamade võimsused on ka põhjuseks, miks mobiilivõrke tuleb kvaliteetsete teenuste pakkumiseks pidevalt tihendada.
Seega ei pea paika arvamus, et kliendi toas olevad kummikud ei kuiva ära korterelamu katusel oleva tugijaama tõttu.
Tihedam võrk on tervisele ohutum
Kahtlemata on huvitav ka fakt, et mida tihedam on operaatori tugijaamade võrgustik ja mida lähemal asuvad üksteisele mastid, seda väiksem on raadokiirguse mõju.
Piltlikult öeldes „räägib“ mobiiltelefon tugijaama suunas oluliselt vaiksema „häälega“, kui mobiilimast on helistajale lähemal; mobiiltelefoni signaaliväljundi võimsus ja sellest tulenevalt ka raadiokiirguse mõju vähenevad. Selleks, et mobiiltelefon edastaks signaali võimalikult madala võimsusega, peaksid sideoperaatorid rajama võimalikult tiheda tugijaamade võrgu. Siit järeldub, et hoopiski kasulikum on elada tugijaamale võimalikult lähedal.
Enne, kui operaator tohib tugijaama käiku lasta, kooskõlastab ta kasutusloa terviseametiga. Viimane viib läbi raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu ja väljastab tingimuste kooskõlastuse iga antenni kohta eraldi. Kasutusloa andmisega kinnitab terviseamet, et raadiosageduste kasutamisel on tagatud inimeste tervise ja elukeskkonna ohutus.
Turule on tulnud ja tulemas uued tehnoloogiad ja uued teenused, mis nõuavad just tihedamat võrku. Vaid tiheda 3,5G võrgu abil on võimalik pakkuda kliendile tema ootustele vastavaid mobiilse interneti ja 4G võrgus telepildi edastamise kiirusi. Kõneliiklus toimib ka siis, kui mast ja tugijaam asuvad eemal, kuid mobiilne internet vajab ligiduses olevat masti.
Selles, et ka visuaalne pilt Eesti looduses võimalikult kaunina hoida, paigutavad mobiilsideoperaatorid tugijaamad koostööd tehes ühele mastile. Alates aastast 2000 on mastide vahetamisel väga palju koostööd tehtud ning on välditud seda, et kolm erinevat operaatorit paigutavad ühele põllule kolm erinevat masti.
Andrus Kaarelson,
Elisa võrkude valdkonna juht
