2

Lääne Elu paberleht 2. juunil

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Anni Anete Altmets (vasakul), Marko Vätsing ja Helle Lember Bakuu uues, spetsiaalselt Eurovision 2012 jaoks ehitatud Kristallpalees. ERAKOGU
Anni Anete Altmets (vasakul), Marko Vätsing ja Helle Lember Bakuu uues, spetsiaalselt Eurovision 2012 jaoks ehitatud Kristallpalees. ERAKOGU

Läänlasi on jäänud tublisti vähemaks
Rahvaloenduse andmeil on Läänemaa rahvastik kümne aastaga vähenenud 4460 inimese võrra ehk 15,57%.

See protsent on kolm korda suurem kui kogu Eesti püsielanike vähenemine (5,5%).

Kui kõik need inimesed kadunuks ühest piirkonnast,  näiteks Lõuna–Läänemaalt, siis oleks tühi terve Hanila ja Lihula vald, peale selle pool Martna valda.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli läänlasi 28644, nüüd on neid 24184.

Kuigi rahvaarvu kiires tempos vähenemist näitas ka rahvastikuregister (mullu 400, tunamullu 290 inimest vähem), on tegelik rahvaarv registrijärgsest veel 2696 inimese võrra väiksem.

Maaharijate OÜ kimpus inkassofirmaga
Lõuna–Läänemaal põllupidamisega tegelev Maaharijate OÜ pöördub inkassofirma üle
46 000 euro suuruse nõude vastu kohtusse; osa ettevõttele kuuluvast maast on sundmüügis.

Portaal varad.ee näitab kohtutäituri korraldatud avalikku ühisenampakkumist viiele Maaharijate OÜle kuuluvale kinnistule kogupindalaga üle 80 ha Järise, Tuudi, Petaaluse ja Alaküla külas. Maa alghind on 65 360 eurot.

Portaalis oleva teabe järgi lasub maatükkidel väetiste, taimekaitsevahendite ja seemnete müügiga tegeleva Agrochema Eesti OÜ hüpoteek summas 120 000 krooni, mille on firma üle andnud Era Liisingu Inkassoteenuste ASile.

„Võlg oli, aga see on makstud,” ütles Maaharijate OÜ juhatuse liige Marjaana Lehto.

Lehto selgitas, et maksis Inkassoteenustele kogu võla ära juba talvel. „Koos intressidega,” kinnitas ta.

Inkassofirma üle 46 000 euro suurune nõue saabus Lehtole suure üllatusena. Lehto arvet ei maksnud, sest ei saanud ega saa tänini täpselt aru, mille eest ta peab maksma.

Haapsalut külastas Malta president
Eile koos kaaskonnaga Haapsalut külastanud Malta president George Abela oli kohalikust ajaloost ja eluolust igati huvitatud.

Eriti suurt tänu avaldas härra Abela Sirje Kaasiku juhendatud Püha Johannese koguduse lasteansamblile, kes esitasid presidendile kaks laulu.

„Tänan, et meid ootasite ja meile mõtlesite, teil on ingellikud hääled,” sõnas president kõigi lastel kätt suurdes. „Varem oli Eestis laulev revolutsioon, nüüd on laulev evolutsioon.”

Sarnaselt südamliku sissekande jättis president ka toomkiriku ristimiskabeli külalisteraamatusse.

Uuemõisa uues külas oli sarikapidu
Neljapäeval oli Uuemõisa lossi taha mere äärde rajatava psüühilise erivajadusega inimeste kodu ehitusel sarikapidu.

Sügisel hakkab mereäärsel 4,9 ha suurusel krundil kuues peremajas elama 65 inimest, peamiselt Koluverest ja Märjamaa lähedalt Mõisamaa hooldekodust, aga ka mujalt.

Uuemõisa Kodu nimelisse hoolekandekülla rajatakse viljapuu–, marja– ja tarbeaed, et elanikel oleks tegevust. Majas on aknad maast laeni, et ka ratastoolist oleks loodus nägemisulatuses. Kütab maaküte.

Majad on projekteerinud QP Arhitektid, ehitab Remet AS.

25 aastat kutsehariduse taassünnist Läänemaal
Tänavu möödub veerandsada aastat  järjepidevast kutseharidusest Läänemaal ehk teisisõnu — kutseõppe taassünnist.

Algus oli aastal 1987, mil Uuemõisas alustas tegevust Haapsalu KEKi loodud ehitusrühm, mis  õige varsti hakkas kandma nime Kutsekeskkool nr 34.

1990. aastal kolis kool Taeblasse vastvalminud koolihoonesse ja jätkas tegutsemist Taebla kutsekeskkoolina.

2005 sai ring täis, kool jõudis tagasi koju Uuemõisa ja uut õppeaastat alustati juba Haapsalu kutsehariduskeskusena.

Haapsalu sanatoorse kooli lapsed käisid Eurovisionil
Haapsalu sanatoorse internaatkooli 8. klassi õpilased Marko Vätsing ja Anni Anete Altmets käisid möödunud nädalal Eurovisioni lauluvõistlusel Bakuus. Noori saatis kooli huvijuht Helle Lember.

Kaks füüsilise puudega õpilast igast Eurovisioni–riigist saatis Bakuusse Aserbaidžaani endise presidendi Heydar Aliyevi nimeline fond. Kõigi Eesti erivajadustega laste koolide seast valis telesaate „Ringvaade” meeskond Haapsalu sanatoorse kooli.
Et sõita soovijaid oli rohkem kui kohti, tuli noortel kolme päevaga valmis kirjutada Aserbaidžaaniga seotud ingliskeelne essee. Valituks osutusid Anni ja Marko tööd. Anni kirjutas Bakuu arhitektuurist, Marko sealsest kultuurist.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
to küüditamise järelkaja
to küüditamise järelkaja

olen Sinuga põhimõtteliselt nõus.Asi on alguse saanud sellest,et pea kõik maavanemad on Läänemaa maha müünud ilmselt oma heaolu silmas pidades.Praktiliselt on kõik riigiasutused Läänemaalt läinud,kui Lennart püüdis vähegi Läänemaad väärtustada ja söötis vahel oma suveresidendis Paslepas sääski,siis tänaseks on president suveks kolinud Mulgimaale.vaadake Läänemaa teid-pooltel teedel (kruusateedel) on teemulle allpool kõrvalolevast maapinnast.Meile meeldib käia tantsimas parlamendis,aga sellest on vähe.Tõsine tegija tahab normaalselt elada,selleks on vaja ühte hoida,laieneda,jätkata hariduse andmist,võidelda riigitransporti Maakonda,teha teed korda,võidelda,et rannakalandus välja ei sure,anda võimalus peremeestel looduskaitsealustel maadel majandada-mitte tekitada idiootlike reservuaate ja olla uhke,et Läänemaa on tühi ja muudkui tühjeneb.

KÜÜDITAMISE JÄRELKAJA
KÜÜDITAMISE JÄRELKAJA
Läänemaalt on küüditataud 4460 inimest – KAS TÖÖVÕIT … ???? – linna tulubaasi suurenemisvõimalusi pole reaalselt arutataudki. Suklesel puudub arusaam kuidas neid töökohtasid isegi luua – aga arstile on see andestatav vaid juhul kui teadmatuse tulemusena ei peaks teised kannatama. Kui aga ettevõtjate hallolluse tippsaavutuseks antud kontekstis on karja tänavale õueala või liuvälja loomine- siis see on ikka tõsine lasteaed. silmapaistev on ka ettevõtjate basiivsus olukorda parandada. Nad pole jõudnud selle 20 iseseisvusaasta jooksul isegi organiseeruda. nüüd ütlevad veel välja et veelgi parem kui nende endi probleemidega hakkaks tegelema veel Piiskopilinnuse sihtasutus nii et korsnapühkijad pagariteks – HURAAA Maavanem mäesalu… Loe rohkem »
wpDiscuz