Läänemaa päästjad on kahe viimase nädala jooksul käinud kustutamas kahte kulupõlengut, kogu Eestis on aga olnud üle neljakümne väljakutse maastikupõlengutele.
Enamasti saab kulupõleng alguse inimese hooletusest – järelevalveta jäetud lõkkest või maha visatud kustutamata suitsuotsast. Päästeameti pressiesindaja Annika Koppel tuletab meelde, et igasugune kulupõletamine on ohtlik ja kõikjal Eestis keelatud.
Enne lõkke tegemist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte ja tuleohutusnõudeid – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
Metsas võib lõket teha vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas ja omaniku loal.
Lõke tuleb teha mittepõlevale pinnasele ja lõkkeaseme ümbrus hoida poole meetri ulatuses puhas süttivast materjalist. Tuld võib teha tuulevaikuses või nõrga tuulega (kuni 5,4 m/s). Jälgida tuleb ka tuule suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele või lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.
Lõkke ohutu kaugus hoonetest ja metsast sõltub eelkõige lõkke suurusest. Alla ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest ja metsast. Üle ühe meetrise läbimõõduga lõke peab paiknema vähemalt 20 meetri kaugusel hoonetest ja metsast. Üle kolme meetrise läbimõõduga lõkke tegemiseks on tarvis juba kohaliku päästeasutuse nõusolekut.
Lahtist tuld ei tohi jätta järelevalveta, see tuleb lasta lõpuni põleda, kustutada vee või summutada näiteks liivaga.
Grillimisel tuleb meeles pidada, et grill tuleb paigutada vähemalt viie meetri kaugusele hoonest tasasele pinnale. Rõdu on hoone osa, kus grillida ei tohi!
Täpsemat infot tule tegemise nõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524 ja päästeameti kodulehelt www.rescue.ee.
