Hannes Rumm: Euroopa Liiduta jääks palju häid asju tegemata

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kolmapäeval tegid 100 Eesti põllumeest ajalugu, protesteerides esimest korda Tallinnas Euroopa Liidu maja ees — seni on meie põllumehed pahameelt väljendanud mõne kaupluseketi või oma riigi valitsuse vastu.

Paljudele eestlastele oli põllumeeste häälekas protest kindlasti üllatav, sest siiani on meie põllumeeste käsi just tänu Euroopa Liidule hästi käinud.

Veel 10 aastat tagasi ei maksnud Eesti riik põllumeestele üldse mingisugust toetust. Euroliit on maaelu ja otsetoetusteks PRIA andmetel 2010. aastani Eestis välja maksnud üle 800 miljoni euro. (Otsetoetused makstakse põllumeestele välja vastavalt nende haritava maa suurusele, maaelu toetused lähevad näiteks tootmishoonete remondiks või uute tööriistade ostmiseks.)

Seda abi hinnates ütles Kanepi kandi põllumees Arvo Kruusla eelmisel nädalal Postimehes: "Kui Eesti poleks EL-i astunud, siis Eesti põllumajandust enam poleks."

Pakkusime kolleegidega kolmapäeval oktoobrituules protestivatele põllumeestele külma peletamiseks kuuma mustikajooki pirukaga ning võtsime vastu nende ühiskirja.

Eesti, Läti ja Leedu põllumehed on pettunud Euroopa Komisjoni ettepanekus, mis vähendab neile makstavate otsetoetuste määra vahet läänepoolsete riikidega palju aeglasemalt kui loodeti.

Mõistetavalt peavad nad ebaõiglaseks otsust, mille järgi makstakse ühisest eelarvest Eestis põllumeestele otsetoetusi 2020. aastani märksa vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.
 

Euroopalik meeleavaldus

On mõistlik võrrelda Eesti põllumeestele makstavaid toetusi teiste riikidega, sest põllumehed konkureerivad omavahel ühtsel euroliidu siseturul. Samas on arukas hinnata Eesti põllumeeste sissetulekute muutumist ajaliselt.

Euroliit maksis Eestile põllumajanduse otsetoetusi 2004. aastal 21 miljonit eurot ning tänavu juba 81 miljonit eurot. Otsetoetused tõusevad igal järgmisel aastal jõudes äsja avaldatud ning Eesti põllumeestele õigustatult pettumuse valmistanud ettepaneku kohaselt 134 miljoni euroni 2017. aastal.

Naljaga pooleks ütlesin kolmapäeval meelt avaldanud põllumeestele, et nende Lääne-Euroopa kolleegide jaoks on oma nõudmiste häälekas esitamine juba pool sajandit olnud sama loomulik osa nende elust nagu maatöö ise.

Sageli on protestimine Lääne-Euroopa põllumeeste jaoks rohkem sisse toonud kui kartuli- või seakasvatus. Seega oli kolmapäevane meeleavaldus igati euroopalik ning loodetavasti on Balti riikide põllumehed oma huvide kaitsmisel euroliidu eelarvearutelu ajal edukad. Euroopa Liidus käib arutelu nii, et äsja esitatud Euroopa Komisjoni esialgse pakkumise
otsetoetuste suuruse kohta arutavad läbi ja kiidavad lõpuks heaks liikmesriikide esindajad ja Euroopa Parlament.

Oluline on teada, et Euroopa Komisjoni, Eesti valitsuse ja europarlamendi liikmete jaoks on põllumajandustoetustega tegelemine vaid üks osa aastateks 2014–2020 jõustuva ELi eelarve arutelul. Tegu on väga tõsise debatiga, sest esialgse hinnangu kohaselt võib Eesti loota ühiseelarvest umbes 4 miljardi euro suurusele summale.
 

Arutlusel kogu eelarve

Me ei märka sageli, kui palju häid asju jääks Eestis tegemata, kui neid ei toetaks Euroopa Liit. Esmaspäeval ametisse astumisel peetud kõnes näitlikustas president Toomas Hendrik Ilves selle toetuse mõju meie riigi ja inimeste igapäevasele toimetulekule nii: "Aastal 2012 tuleb iga kuues euro Eesti riigi eelarvesse Euroopa Liidult."

President tõi piltlikult näiteks, et igal suurel maantee-ehitusel rassiv töömees saab esmaspäevast neljapäevani palka Brüsselist ja alles reedel Tallinnast, sest 80% suurte taristute ehitamise rahast tuleb euroliidu eelarvest.

Euroopa Komisjon esitas juba ettepanekud ka ühtekuuluvuspoliitikaraha jagamiseks ning need summad on esialgse hinnangu kohaselt kolm korda suuremad kui põllumajandustoetused. Tõukefondide abil saab rahastada nii teede-ehitust, teadust, haridust, tervishoidu kui ka palju muid elualasid.

Seega on pikad ja pingelised eelarveläbirääkimised Eesti ja teiste liikmesriikide jaoks väga olulised, sest vaieldakse väga suurte summade kasutamise üle peaaegu kõigis valdkondades. Kolmapäevast põllumeeste protesti märgati Brüsselis kindlasti ning see on heaks toeks valitsuse ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete tööle.

 


Hannes Rumm,
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
odav väljamüük
odav väljamüük
WL
WL

Ega polegi midagi muud öelda kui edasi helge eurotuleviku poole,aga lugedes ka eelmist artiklit globaliseerumisest ja väikeriikidest tekib mõningaid kõhklusi,ei ei kahtlusi euroõnne saabumises ei ole,aga kõhklused närivad. Ja miks üha enam inimesi seda õnne ikka sealtpoolt piiri otsima läheb,loo autor kaasa arvatud…?

wpDiscuz