Taebla gümnaasiumis kirjutas eile eesti keele eksami kooli viimane lend. Foto: Arvo Tarmula
Paarsada Läänemaa abieurienti tegi esmaspäeval eesti keele eksami, eksamiaeg lõpeb 12. mail matemaatikaga.
Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo valmistas eksamiks ette majandusklassi õpilased. „Väga ambitsioonikad noored inimesed, kes võtavad õppimist tõsiselt. Eksam peaks jõukohane olema,” märkis Undo.
LÜGi lõpetaja Rahel Elisabeth Toffer arutles oma lühikirjandis selle üle, kuidas muudab tehnoloogia areng tööturgu ja õppimisvõimalusi ja mis on selle head ning halvad küljed. Arutletav teema tuli tal valida nelja seast. „Ei olnud raske valida. Teised teemad ei sobinud kohe üldse,” ütles Toffer.
Lugemisülesandena eelistas Toffer teksti Facebooki-maailma kohta – kas see maailm on ikka nii hea, kui esialgu tundub. „Ootasin raskemat eksamit. Eelmise aasta oma tundus palju keerulisem,” ütles Toffer.
Eksami eest võib saada kuni sada punkti. Toffer ütles, et ei oska öelda, kui palju tema võiks saada. „Eesti keskmise tahaks kätte saada. Rohkem ei julge esialgu loota,” ütles Toffer. Et neiu pole otsustanud, mida edasi õppida, on eksamitulemused seda olulisemad. „Kui teaksin, oleks lihtsam. Praegu pean kõik eksamid tegema võimalikult hästi,” ütles Toffer.
Undo hinnangul polnud eksamitöö liiga keeruline ja tänavuse eksami tekstid ning teemad peaksid noori kõnetama, mh sotsiaalmeedia, tehnoloogia ja stereotüüpide teema. „Äsja puhkenud arutelu aasta ema valimise üle peaks andma võimaluse arutleda stereotüüpide üle. Polnud ühtegi teemat, mis eeldanuks mingeid väga spetsiifilisi teadmisi,” ütles Undo.
Ka lugemisosa tekstid, nii aime- kui ka ilukirjaduslikud, ei olnud tänavu liiga keerulised. „Isegi luuletused polnud nii keerulised, et ei saaks aru,” märkis Undo. Ilukirjandusest oli valitud näiteks Jan Kausi ja Leelo Tungla tekste.
Kõige kiirem lõpetas eksamitöö vähem kui kolme tunniga. „Ei teinud mustanditki. Kirjutas kohe puhtalt,” ütles LÜGi direktor Leidi Schmidt.
Veidi üle kolme tunniga tegi eksami veel kolm õpilast. Üldse on eksamitööd aega kirjutada kuus tundi. LÜGis oli eksamil 67 abiturienti.
Eesti keele riigieksam koosneb kahest osast. Esimene ehk lugemisosa kontrollib funktsionaalset lugemisoskust ehk seda, kas õpilane saab loetust aru. Teine ehk kirjutamisosa kontrollib kirjutamis- ja arutlemisoskust – kirjutada tuleb 400 sõnast koosnev kirjand. Kunagisi põnevust pakkunud küpsuskirjandi teemasid enam pole. Ette on antud valdkond ning see, mille üle arutleda. Pealkirja paneb õpilane ise.
Eksamitulle astus Läänemaal eile kokku 176 gümnasisti ja 26 kutsekoolilõpetajat, nende hulgas paar-kolm varem lõpetanut, kes soovivad oma varasemat tulemust parandada. Gümnasiste on enam-vähem sama palju kui mullu, kutsekoolilõpetajaid poole vähem (tänavu 26, mullu 43).
Lõpetajad peavad tegema kolm riigieksamit: eesti keel, võõrkeel ja matemaatika. Viimases saab valida kitsa ja laia ehk lihtsama ja keerulisema vahel.
Suurem osa Läänemaa koolilõpetajaid (113 õpilast) eelistab kitsast matemaatikat, laia matemaatika valijaid tuleb aga aasta-aastalt tasapisi juurde. Kui mullu oli keerulisema eksami tegijaid rohkem vaid Läänemaa ühisgümnaasiumis, siis tänavu on neid rohkem ka Noarootsi gümnaasiumis. Ühisgümnaasiumis teeb laia matemaatika eksamit 43, kitsast 24 õpilast, Noarootsi gümnaasiumis vastavalt 27 ja 19 õpilast.
181 abiturienti on valinud võõrkeeleeksamiks inglise keele.
Eestis kokku teeb tänavu küpsuseksameid üle kümne tuhande noore, kellest üle kahkesa tuhande on gümnasistid, veidi üle tuhande kutsekoolilõpetajad. Riigieksamid lõpevad 12. mail matemaatikaeksamiga.
Lühikirjandi teemad 2017
* Ilukirjanduse mõju tänapäeva maailmas; kas ilukirjandus on eluliselt vajalik.
* Kuidas mõjutavad stereotüübid arvamust soorollidest, kuidas on arusaamad muutunud viimase sajandi jooksul.
* Mis juhtub, kui alahinnata ohte ja ülehinnata võimalusi, mida toob kaasa infost küllastatud ja sotsiaalmeediast mõjutatud maailm.
* Kuidas muudab tehnoloogia areng tööturgu ja/või õppimisvõimalusi, mis on selle head ja halvad küljed.
