Libeduse tõttu teelt välja sõitnud auto omanik nõuab teehooldajalt kahjutasu, kahjunõude esitamist kaalub ka OÜ Morobell, kelle veok libises samas kohas kraavi mõni tund varem.
Teehooldusfirma Warren Safety kinnitab, et tee oli nõuete kohaselt hooldatud. 17. veebruari varahommikul hakkas Eva Veltri oma abikaasa punase Volvoga Aulepast Tallinna poole sõitma. Kuni Salajõe bussipeatuseni olid teeolud rahuldavad ja sõit kulges mööda Harju–Risti–Riguldi–Võntküla maanteed probleemideta. Siis tuli pikk kurv. Veltri võttis hoogu maha. Ta märkas, et asfalt polnud enam mitte märg, vaid sellel helkis jääkiht. Naine vähendas veel sõidukiirust. „Mul oli laps ka autos,” selgitas ta. Veltri lisas, et on kogenud talvistel teedel sõitja. Kurvist väljudes kaotas tema auto sellegipoolest tõusul juhitavuse ja kaldus vastassuunavööndisse. Seal ootas teda ees eelmisel ööl teelt välja sõitnud haagisega veoauto. Punane Volvo libises haagisele otsa, kapott kortsus nagu lõõtspill.
Et Volvo on vanemat sorti, jäi auto kere siiski sirgeks. Autot on Veltri sõnul võimalik küll taastada, iseasi, kui palju see maksma läheb. „Kui ma oleks tol hommikul oma uuema Toyotaga sõitnud, läheks see mahakandmisele,” märkis naine.
Pooleldi kraavis puhkav veoauto kuulus kalatöötluskontsernile Morobell. Autojuht Anton Greben sõitis sellega Haapsalust välja 16. veebruaril pool tundi enne keskööd. Tee oli talle tuttav, sest Greben sõidab sel marsruudil peaaegu iga päev. Kuni Linnamäeni oli tee „täitsa okei”, aga Dirhami peale keerates läks asi hulluks. Grebeni sõnul oli kiirus umbes 50 km tunnis, kui sedagi. „Seekord oli ikka täiesti kiilasjää! Tee oli nagu peegel,” meenutas ta.
Saatuslikus kurvis hakkas haagis „saba liputama” ja auto kippus kurvi sirgeks sõitma. Greben vajutas kergelt pidurit, mispeale raske masin end alustuseks tee peale risti ja lõpuks saba ette keeras ning teelt välja sõitis.
Erakordselt libe
Veltri hinnangul on juhtunus süüdi teehooldaja. Tema tehtud piltidelt on näha õhuke jääkiht teel, mis tee äärte poolt paksemaks muutub. Veltri rääkis, et kui ta avariipaigast mitme tunni möödudes sõprade abiga viimaks minema sai, tegi ta teest veel mõned pildid – see oli endiselt jääs.
Veltri saatis Lääne-Nigula vallavalitsusele ja maanteeametile kirja koos fotodega, milles kirjeldab juhtunut ja nõuab tekitatud kahjude hüvitamist. Kuna tegemist on riigimaanteega, jäi vastamine maanteeametile, kes saatis nõude edasi teehooldajale, kelleks on Läänemaal ühispakkumusega teehoolduse riigihanke võitnud OÜ Warren Safety ja AS Leonhard Weiss Viater Ehitus. Vastuse sai ta eelmise nädala lõpupäevil, milles öeldakse, et hüvitist ei tule, sest tee oli nõuetekohaselt hooldatud. „Hooldesõiduk puistas tee soolaga orienteerivalt kell 8.10, arvatavasti ei olnud sool veel vähese liikluse tõttu Teiega toimunu ajaks jõudnud mõjuda,” seisab vastuses.
„Ma ei saa ütelda, et me oleks midagi valesti teinud,” ütles Warren Safety järelevalveinsener Peeter Proses Lääne Elule.
Et kõnealune teelõik on talviti erakordselt libe, kurdavad teed sõitvad inimesed alatihti. Kohalikud teavad rääkida, et igal talvel sõidab mõni auto seal teelt välja. Kas selle teadmise põhjal peaks hoolduses midagi muutma?
Küsitav hooldus
„Teehooldaja võimuses on teha lepingu piirides seda, mida on võimalik teha. Kõige taga on hooldesumma, ega me saa sellest üle minna,” ütles Proses.
„Meil ei ole võimalusi teedel pidevalt patrullida. Kus parasjagu libedus tekkida võib, saame hinnata teadete järgi, mis maanteeinfo telefonile jäetakse,” seletas ta. Et selles kohas must jää maas, sai teehooldaja teada 17. veebruaril 7.40 hommikul. Kell kaheksa sõitis hooldusmasin-puistur Linnamäelt välja. Kui puistur Nõva poolt tagasi tuli, puistas hooldusmasin selle koha Prosese sõnul ka teist korda üle.
Teehooldaja töö ja seletusega ei jäänud Veltri rahule. „Kuidas saab olla, et veel kolm tundi hiljem on tee endiselt täiesti jääs ja libe?! Nad peaksid vahetama ilmselt puistematerjali, sest see ilmselgelt ei toimi,” ütles Veltri.
Naine on edastanud kõik juhtumit puudutavad materjalid advokaatidele, et asjas selgust saada: kas ongi normaalne, et väidetavalt hooldatud tee on nii ohtlik?
Kohtusse pöördumist kaalub ka veoki omanik OÜ Morobell. „Me pole veel otsustanud, kuidas toimime, aga me kaalume seda,” kinnitas ettevõtte omanik Raivo Baum.
Lääne Elu küsis Peter Proseselt, kui kiiresti ta ise selliste teeoludega sõidaks. „Mina üle 50 küll ei julgeks sõita. Oleneb teest, aga mõne kurvi peal ka aeglasemalt.”
Teehooldaja pole eksinud
Kõnealusel teel kehtib talvine keskmine seisunditase, mis tähendab, et libedustõrjet tehakse 8 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist.
Õnnetusele eelnenud ajal oli teehooldega saavutatud seis, kus kate oli jää- ja lumevaba.
Maanteeamet hoiatab pidevalt, et talviste oludega võib metsavahelistel lõikudel olla musta jääd ja ootamatut libedust. Täpselt selline seis oli ka nimetatud avarii korral.
Sõitsin 9.30 õnnetuskohast läbi ja kate oli sel momendil jäine umbes 200 meetrit. Maanteeameti hinnangul ei ole teehooldaja midagi valesti teinud.
Tiit Ruut, maanteeameti lääne regiooni hooldeosakonna peaspetsialist
Fotod: erakogu
Fakt on see, kui Warren Safety võttis teehoolduse üle läks ka kvaliteet kolinal alla. See ei ole ainult minu arvamus
Kommenteerijad ei tundu ise selle teega tuttavad olevat, aga kónealune tee on tóesti halvasti hooldatus ja hooldusmasin on haruldane nähtus. Tihti pole hommikul lumesahk sealt ülegi käinud ja alles lóuna ajal kui päike sulatama hakkab, muutub tee sóidetavaks. Mida Dirhami poole, seda hullemaks asi läheb, aga antud löik on reaalselt väga ohtlik ja halvasti hooldatud. Väga ei usu et inimene laps autos nüüd hullu pani teel ja seetóttu välja lendas. Kui ei suudeta teehooldust teha, pange vähemalt kiirusepiirang sinna alale, aitaks ka veidigi kaasa ohutusele. Inmesed ju könnivad tee ääres ka, hea et keegi viga ei saanud.
Ei tea… sõidan isegi vahel seda teed ja ei saa kurta. Tuleb valida vastavad sõiduvõtted. Nagu eespoolt kuulda on, andis Morobelli piloot ka korralikult talda.
kui auklike teede peale jutt läks siis Haapsalu linna spordihoone kui nüüd Mulla tn keerata spordihoone ette on väga suur auk kellel siin süü on
Noo kaamera all peab muidugi ilus olema , peremehel ka silmad peas !
Esiteks on piltide järgi sellel vanal parsal all rehvid, millega ei soovitaks ka vaenlasel jäisel teel liigelda, samuti on selle auto vanus juba selline jne, mille järgi võiks oletada, et ega see esisilla osade tehniline korrasolek pole kõige parem, ja ikka ja alati on kõige lihtsam teisi süüdistada 🙂
Olen ise korduvalt näinud kuidas artklis nimetatud teehooldaja Ristil hooldustöid teinud: kaameralune ilus puhas- nii Haapsalu kui Tallinna poole liuväli!
Tuli see Morobelli reka, mõni kurv ennem kui kraavi pani, mulle vastu ja ikka väga optimistliku kiirusega arvestades hetkel olnud olusid. 50st polnud haisugi. Endal peab ka ikka rooli taga mõistust olema.
Arusaamatu, et koik tropid kes siin libedaid teid oigustavad oigustavad ka Haapsalu auklikke tänavaid… Kas toesti reformierakondlased?
Ei ole reformierakondlane ega teehooldaja, aga olemas mingi kogemus sõiduauto ja sadulveokiga. Talvel maal liigeldes ei ole mõtet rehvide arvelt küll ökonoomitada, sest riik teehoolduses teeb seda läbi riigihangete juba niikuinii. Jääb üle loota, et naastrehvide vastu võitlejad niipea oma tahtmist ei saa.
Teehooldus peabki olema odav, sest kõik peab olema odav. Odava eesmärk on null. Seega eesmärk on mittehooldus ehk null. Tulevikus tuleb valida õige sõidukiirus või õige sõiduvahend. Muidu majandus ei kasva. Käi jala või uisuta.
Kui naine sõita ei oska, on kõik ümberringi süüdi. Veokiga on teine teema, seal on massijaotus teistsugune ning paraku veoki kahjuks. Kui läheb, siis lükkavad tonnid takka.