Poolteist nädalat tagasi üles võetud kartul kaalub 750 grammi.
„Ega ma ütle, et ta nüüd maailma kõige suurem on, aga suur on ta küll,” ütleb Virtsu proua Marju Viet neljapäeval, kui oleme „lapsukest” üle vaatama läinud.
Viet on kartuli ära kaalunud, see kaalub 750 grammi, pikkupidi mõõdame kartuli ümbermõõduks 50 sentimeetrit, maaubina taljeümbermõõt on poole väiksem: 25 sentimeetrit.
Kui Marju Viet poolteist nädalat tagasi konksuga kartulimaale suundus, polnud tal aimugi, et kohe esimesena tuleb mulla alt välja nii suur kartul, mida tema silmad pole veel näinud.
„See oli suur üllatus jah. Ta oli seal kõige peal, nii palju mullakihti oli, et päike kallale ei saanud,” ütleb Viet ja osutab konksuga enam-vähem tühjaks võetud kartulimaale.
Esimese hooga arvas vanaproua, et mulla alt tuleb välja terve pesatäis sama suuri maaubinaid, aga ei. Ülejäänud olid kartulid nagu kartulid ikka. Viet pakkis hiigelkartuli hellalt kile sisse, pistis külmkappi ja kõlistas sõbra soovitusel ajalehetoimetusse.
„Tea, kas see Paunvere väljanäitus või Nunnu oma on juba maha peetud?” pärib Marju Viet ja arutab, et kui ka ei ole, siis eks ta ole ikka kauge sõita. Siis vast ikka ei hakka minema. Võib-olla paneks hoopis esmaspäeval peolauale. Esmaspäeval peab proua Marju oma 81. sünnipäeva, no ja need kuus-seitse inimest, keda on pidusse oodata, peaks maaubinast saama söönuks küll. Eriti suured sööjad nad polevat ka. „Aga kas ma raatsin just seda kartulit nüüd… Eks ma vaata,” arutab Viet.
Sort, mis nii suure kartuli andis, on teadmata. Viet sai seemet oma sõbranna käest, kes omakorda sai seemet oma onupoja käest. Viet ise kasvatab seda sorti teist aastat. Mullu nii suurt kartulit ei kasvanud, ka pole kuulda olnud, et sõbrannal või sõbranna onupojal kasvanuks hiigelvilju.
Ka Marju Vieti enda 12 ülejäänud pesa, sest just nii palju tal neid tänavu oli, on alla kasvatanud vaid normaalmõõdus vilju. Kaks viimast pesa võtab proua meie valvsa silma all üles, aga ei midagi. Tavalised.
Küll aga on kasvatamise meetod ise eripärane. Marju seletab, et kõigepealt tuleb teha sügav auk, turvast alla soputada, panna kartul augu põhja, väheke mulda peale nagu ikka. Kui kartul ajab varred välja, siis tuleb need kõrvale painutada, mulda peale ajada ja siis jälle ja jälle, kuni auk saab täis. Nii kasvabki pesas kihtide kaupa kartuleid. Hiigelkartul oli kõige pealmises kihis.
„Hea maitsega kartul on,” nendib Viet ja ütleb, et kui keema panna, siis peab kindlasti neljaks lõikama.
Vietil on, kuhu püüelda: teadaolevalt suurim kartul on kasvanud Iisraelis 2009. aastal ja kaalus 3,7 kilo.
Fotod: Eduard Laur
Väga vana uudis, kuid lugesin Marju Viet kohta, mul oli lapsepõlves kontakt temaga, kas keegi teab temast midagi?
Lõpetasime täna kartuli katsepõllu koristamise. Tänavu on saak väga hea. Meil ei ole küll suur pind ja kasvatasime ca 180 sorti. Eesti sordid Anti ja Teele arvestuslik saak oli 57-60 tonni ha. 500-700g mugulaid oli palju. Rekordiks saime 1,32 ja 1,22 kg mugulad. Need kasvasid sordi Varajane kollane istikutest, mitte seemnekartulist.
… et siis Anti ja Teele olid sel aastal parimad?
Soovitan Marju nimelise sordi aretada sellest. Eesti nokia ongi kartul.
Pange mulda ja vaatab mis järgmine aasta tuleb sealt välja jne jne
Kartul kasvas ikka ise, ei kasvatanud seda keegi seal mulla all.
Pigem kasvas Marju aiamaal….
Marju, ole mureta, loodame, et Brüssel oma seadustega ei keela nii suurte kartulite kasvatamise ära (nagu määras kindlaks banaani kõveruse).