Avakülg » Pealugu, Uudised » Virtsu ettevõtlusala hakkab kuju võtma

Virtsu ettevõtlusala hakkab kuju võtma (1)

Virtsu ettevõtlusala detailplaneering on algatatud ning sel nädalal lõpetavad maamõõtjad maa-ala mõõdistustööd. Kui kõik läheb hästi, saab Hanila volikogu juba aasta lõpus detailplaneeringu heaks kiita.

„Detailplaneering on algatatud, maamõõtjad mõõdistavad detailplaneeringuala, seejärel vormistavad nad nädalaga kontoris geosaluse,“ ütles arhitektuuribüroo DAGOpen juhataja Jaan Kuusemets Lääne Elule.

Siis läheb detailplaneeringu koostamine töösse. „Hakkame joonistama planeeringu põhiplaani, kruntimisplaani, hakkame huvitatud osapooltega dialoogi pidama, tulevad järgmised avalikud väljapanekud, arutelud, nii nagu see detailplaneeringu menetlemise protsess on seadusega ette nähtud,“ selgitas Kuusemets.

Jaan Kuusemetsa sõnul saaks detailpaneeringu kehtestada, kui kõik läheb hästi, selle aasta lõpus. „Aga on planeeringud, mis kestavad aastaid,“ lausus Kuusemets ja lisas, et kuidas Virtsus minna võib, seda ta ei oska ennustada.

Ideele tõmmati kriips peale

Kaks aastat on Hiiumaa arhitektuuribüroo DAGOpen tegelenud Virtsu ettevõtlusala kavandamisega.

“2013. aasta algul tulime esimest korda Virtsu, müttasime poolsaare läbi, kohtusime huvitatud osapooltega, ettevõtjatega, Hanila vallavalitsusega, Virtsu arenguseltsiga ja hakkasime mõtlema ja kavandama, mis ja kuhu miski võiks tulla,“ meenutas Jaan Kuusemets.

Siis aga jäi Virtsu – toona räägiti sellest kui tööstuspargist – ettevõtluskeskuse rajamine soiku, sest kohalikud polnud asukohaga nõus ja kinnitasid seda ka 22 allkirjaga protestikirjaga.

Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul tõmmati ideele liiga vara kriips peale. „Toona polnud midagi peale mõtte. Nüüd tehti uuring ja algatati detailplaneering, et oleks, mille üle arutleda ja vaielda,“ ütles vallavanem.

Virtsu kullasoon jääb puutumata

Vahepeal on tehtud hulga tööd, on olnud erinevaid kohtumisi. Asjad täsustusid, et kes on huvitatud ettevõtted, millega nad tegelevad, milline on nende tootmistehnoloogia.

„Koostasime uue ja täpsema keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu,“ ütles arhitekt Kuusemets. Lisaks koostati Virtsu avaliku ja erasektori koostöövõimaluste uuring, selgitati välja perspektiivseid arengustrateegiaid Virtsu ettevõtluskeskuse rajamiseks ning koostati Virtsu piirkonna üldine analüüs, arengupotentsiaal ja visioonid.

Ettevõtluskeskuse asukohavalikul vaeti viit asukohta.

Planeerijate jaoks jäi Virtsus silma, et ehituskeeluvööndi piir on merele lähem, kohati vaid 15 meetri kaugusel.

„See on nagu väike kullasoon,“ nentis Kuusemets. „Planeeringuid tehes ja hooneid projekteerides näeme, kui hinnas on sellised piirkonnad. Eestil on hästi palju põhjarannikut, siinnne rannik on väärtuslik. Ülisobuiv asukoht spaale, hotellile, ka suvitajaile ja eramutele.“

Et ettevõtluskeskus tuleks rannikule, selle DAGOpeni arhitektid välistasid kindlalt.

„Planeerida ettevõtluskeskust rannikule, kui see ei ole seotud turismiga, on planeeringuline kuritegu,“ selgitas Kuusemets. „See, et seal on nõukaajast säilinud lagunenud tootmishooned, ei tähenda, et nii tuleks jätkata. Peame 50 aastat ette vaatama.“

Uuele ringile

Eelmise aasta lõpus kirjutasid ettevõtluskeskusest huvitatud ettevõtted, vald ja arenguselts alla ühiste kavatsuste protokollile ning tänavu veebruaris algatas Hanila vallavalitsus Virtsu ettevõtluskeskuse detailplaneeringu koostamise.

MTÜ Virtsu Arenguseltsi tellitud planeeringu koostamise eesmärk on planeerida uued tootmishooned, laohooned ning kaks väiksemat olme‐ ja kontorihoonet või hooneosa.

Planeering näitab, kuidas kulgevad teed, elektritrassid, vee- ja kanalisatsioonirajatised ning sidekaablid; kus asuvad hooned, kus on parkimine jne. Ettevõtluskeskuse lähiümbrusesse on kavandatud planeerida lisaks elamumaad, looduslikku haljasmaad ja kaitsehaljastust. Planeeringuala suurus umbes 14 hektarit.

„Kui oli detailplaneerigu algatamine, siis oli meie arhitekti jaoks ootamatu, et meid süüdistati ja sõimati, et me planeerime ettevõtluskeskust meelevaldselt asula sisse,“ kirjeldas Kuusemets.

Sõjakaim piirinaaber on elab 100 m kaugusel kavandatava ettevõtluskeskuse piirist. „Pole kohta, kus poleks piirinaabrit, et poleks probleemi,“ võttis Kuusemets asja rahulikult.

„Algusest peale on Virtsu planeeritud kaasaegstet, ilma olulise keskkonnamõjuta tootmist,“ lausus projekteerija. „Rasketööstust sinna ei tule. Detailplaneeringusse kirjutatakse sisse, et liikluskoormus ei tohi olla suur. 3-4 rekkat nädalas.“

Sellega, et ettevõtted ei võiks paikneda asulais, Kuusemest nõus pole. „Kärdla suurim tööandja on plastitootja M ja P Nurst, nende tehas asub korterelamute, eramute ja ridaelamute naabruses. Vahetutelt naabritelt pole aastate jooksul olnud ühtegi nurinat,“ tõi Kuusemets näite Hiiumaalt. Ja ABB tootmisüksus paikneb Rae vallas Jüri alevikus.

Tööd 160 inimesele

Huvi ettevõtluskeskuse vastu on Kuusemetsa sõnul Virtsus suur. Algul oli neli ettevõtet, nüüd üheksa, enamik neist kohalikud: K. Met, roostevabametallitoodete tehas, EH Connector, Paul, Prodigi, K. Compos, Nordramm, Green Cube, Summer Home.

Praegu töötab neis firmades kokku 108 töötajat. Tootmise laiendamiseks plaanitakse juurde võtta ligi poolsada töötajat. Ühtekokku hakkab kavandataval ettevõtlusalal praeguse info põhjal tööle 160 töötajat.

DAGOpen on koostanud K-Meti kontori- ja tootmishoone eskiisi. K. Met võtaks keskuse 9 hektarist enda alla 2–2,5 ha. „Kui detailplaneering peaks luhta minema, siis kontori ja tootmiushooned võib kolida kasvõi Haapsalu külje alla. Seda on võimalik kohandada,“ selgitas Kuusemets.

K. Met tahab endale hooned ise ehitada, osa ettevõtteid tahaks aga olla rentnikud. See eeldab, et keskuse rajamiseks, majandamiseks ja arendamiseks tuleb moodustada omaette juriidiline isik.

„Ilmselt saab areng olema seda kiirem, mida rohkem inimesi siia tuleb,“ arutles looduskaitsetegelane ja botaanik Peeter Vissak vallalehes. Hanila vald saab juurde inimesi, maksuraha, elu tagasitulekut laiast maailmast, hääbumise edasilükkamist või koguni peatamist. „Viljaka koostöö korral isegi elanike ja ettevõtjate usaldust ja heakskiitu,“ kirjutas Vissak.

Virtsu ettevõtluskeskus

  • Ettevõtluskeskust kavandatakse tühermaale Virtsus endise Kajaka kaupluse, Tööstuse, Metsa ja Uisu tänava ning 10 kV eletriliini kandis. Ala võiks hõlmata 17 ha, millest 9 ha on tööstusala.
  • Maad ei kasutata, seal kasvab võsa ja mets. Valla üldplaanis ei ole maale sihtotstarvet määratud. Selle ala eelised on, et vesi, kanalisatsioon, elekter ja side on lähedalt tuua.

Fotod: Urmas Lauri

Jaak Kuusemets urmas lauri
Jaan Kuusemets.
Arno Peksar ja Jaak Kuusemets urmas lauri

Hanila vallavanem Arno Peksar (vasakult) ja arhitekt Jaan Kuusemets.

virtsu ettevõtluspark
Virtsu ettevõtlusala asukohavariandid. Detailplaneeringut koostatakse praegu alale A4.
virtsu ettevõtluspark visualiseering
Virtsu ettevõtlusala visualiseering.
virtsu ettevõtluspark kmet2
K-Meti kontori- ja tootmishoone esikiis.
virtsu ettevõtluspark kmet

K-Meti kontori- ja tootmishoone esikiis.

1 kommentaar “Virtsu ettevõtlusala hakkab kuju võtma”

  1. Ruike Tõmmu

    Kui see Keskus (kohal A4) on nii oluline ja kasumlik, siis poleks ju raske täita nelja tingimust: 1) tehku lubatud tee Tahavirtsu, 2) toidupood tagasi Ettevirtsu, 3) valla keskus kobigu Kõmsilt Virtsusse, 4) Taaslooge Virtsu apteek.
    Kui kõike seda ei tehta, siis on Virtsu nii nagu praegu – lihtsalt üks mõttetu koht Kõmsi vallas.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.