Kogukonnapraktika, millest Läänemaa ühisgümnaasiumi abituriendid osa võtsid, on kiiduväärt projekt. Vahetu kogemuse abil omandatu jääb meelde eredamalt kui kuiv õpikutarkus. Eesti ühiskonnas toonitatakse pidevalt, et inimesed võiksid olla senisest aktiivsemad ja et helgem tulevik oleneb meist endist. Samal ajal tuntakse muret noorema põlvkonna apaatsuse üle.
Selline projekt nagu kogukonnapraktika peaks lööma kaks kärbest ühe hoobiga. Ühelt poolt on see võimalus vabaühendustele, kes saavad endale sellega tähelepanu tõmmata. Teisest küljest kaasab ettevõtmine noori, kes poleks omal algatusel võib-olla millegi sellesarnasega tutvuda viitsinud. Inimene on mugav olend ning ka tublimad meist lähevad tihtilugu kergema vastupanu teed ja eelistavad uutele kogemustele juba harjumuspärast rada.
Kui aga on koolitööst tulenev väike kohustus, mis sunnib astuma esimese ebamugava sammu, võib kogetu osutuda arvatust märksa põnevamaks. On hea, et õpilastel olid meelepärase praktikakoha leidmisel vabad käed: noored said valida 19 vabaühenduse vahel Läänemaal. Kui arvestada, et praktikal olnud noortega tegelemine tähendas lisatööd ka õpilaste juhendajaile, on see märkimisväärne arv ning näitab, et Läänemaa pole veel aktiivseist inimestest tühjaks jooksnud.
Läänemaa ühisgümnaasium on sellise praktika juurutamisel Eestis teerajajate seas. Loodetavasti on projektis osalenuil jõudu ja jaksu samasuguseks ettevõtmiseks ka järgmisel aastal. Kogukonnapraktikast võiks saada koolil üks traditsioon, millest saaksid kasu nii õpilased kui ka meie maakonna vabaühendused. Ühtlasi antaks sellega head eeskuju teistele koolidele üle kogu Eesti.