Haapsalust hakkab saama teaduslinn, sest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas toetada 3,19 miljoni euroga linna rajatavat tervisevaldkonna uurimiskeskust.
Haapsalu kolledži juurde loodava terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse väljaarendamine läheb kokku maksma 3,75 miljonit eurot. EASi toetusele lisandub 15% omaosalust, mille katavad Tallinna ülikool, Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus ja Haapsalu linn.
„2012. aasta lõpuks peaks laborid valmis olema ja inimesed tööl,” ütles keskuse rajamise eestvedaja Talis Vare. Uuringute tulemusi, mis peaksid viima uute toodete ja teenusteni, võib oodata paari aasta pärast.
Esimese sammuna rajatakse taastusravihaiglasse taastusravilabor, Haapsalu kolledži ruumidesse aga muda tootearenduse, terviseedenduse ja tervisetoodete disainilabor.
Töötajaist on eelkokkulepe 30 inimesega nii Eestist kui ka välismaalt, umbes pooled neist on doktorikraadiga.
„Nad on küll mujalt kaasatud, kuid et nad midagi teha saaks, peavad nad olema Haapsaluga seotud. Muidugi ei ole nad sellise koormusega, et kogu aeg Haapsalus kohapeal oleksid,” selgitas Vare.
Koostöös ettevõtetega
Kompetentsikeskuse eesmärk on arendada teadmistemahukat ettevõtlust kohaliku loodusvara põhjal.
EASi ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori Monica Hankovi sõnul on üks olulisemaid uurimissuundi ravimudatoodete ja –teenuste arendamine.
Kuigi ravimuda kasutamisel on Eestis pikk traditsioon, on seni selle keemiliste omaduste ning täpsema tõenduspõhise füsioloogilise mõju uurimisega vähem tegeldud. „Loodame seeläbi uute, kvaliteetsemate tervise– ja heaoluteenuste ning ravimudast valmistatud toodete väljaarendamist,” nimetas Hankov.
Keskusel tuleb kaks suunda: liikumis– ja tegevusvõime ning mudaravi–ravimuda valdkond. Talis Vare sõnul on ajas või rahas keeruline mõõta, kumb valdkond on suurema osatähtsusega. „Me näeme, et need kaks toetavad teineteist,” ütles ta.
Kompetentsikeskuse partnerid on nii mitmesugused teadus– ja meditsiiniasutused kui ka ettevõtjad. Haapsalu ettevõtetest on praegu projektiga seotud Fra Mare ja Laine spaa.
Talis Vare ütles, et eelläbirääkimisi on peetud mitme teise Läänemaa ettevõttega. Näiteks saaks kompetentsikeskuse uuringutele toetudes toota erivajadustega inimeste mööblit. „Meil pole veel uuringute tulemusi ja nad on ooteseisundis,” selgitas Vare.
Haapsalu kolledži erialadest annab kompetentsikeskus väljundi terviseedenduse ja disaini eriala tudengitele.
Vare sõnul on keskus linnale maineküsimus. „Seni on Haapsalut teatud kui mudalinna, nüüd annab kompetentsikeskus sellele laiema mõõtme — Haapsalu on linn, kus saab tervist parandada,” ütles ta.
Seni Tartus ja Tallinnas
Kompetentsikeskusi, kus ettevõtlus, teadusasutused ja omavalitsus seljad kokku panevad, pole väljapoole Tartut ja Tallinna varem loodud.
Regionaalminister Siim Kiisleri hinnangul saavad kompetentsikeskuste loomisega ka muude Eesti piirkondade ettevõtted vajalikku uuenduslikku valdkondlikku infot. Toetatud keskused tegelevad oma piirkonnas juba väljakujunenud tegevusvaldkondades.
Peale Haapsalu kompetentsikeskuse toetab EAS ka Väimelasse puidutöötlemise ja mööblitootmise, Rakverre Targa Maja ja Kohtla–Järvele põlevkivi kompetentsikeskuse rajamist.
Eelmisest voorust rahastas EAS Kuressaarde väikelaevaehituse ning Pollis tervise– ja loodustoodete kompetentsikeskuse rajamist.
Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud kompetentsikeskuste meetme projekte rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
kas töökohtade puhul võiks eelistada kohalikke inimesi?
kogemustevahetamise reisid viivad, kaliforniasse, surnumerele, vabad töökohad soolapuhujatele ja imeravitsejatele