Silt: Vormsi

[caption id="attachment_371220" align="alignnone" width="1138"] Vormsilastel on aeg rahvarõivad välja otsida ja end olavipäeva tähistamiseks valmis seada. Foto: erakogu[/caption] Vormsi saare tähtsaimal pühal, sealse kiriku kaitsepühaku Püha Olavi päeval tähistatakse sel aastal ka kiriku uue katuse valmimist. „Uus kivikatus on juba kirikul peal,” rõõmustas Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando. „Kivide all on tihe tuult ja vett pidav aluskate ja kui nüüd suure saju või tuisuga vesi kivide vahelt sisse pressib, ei pääse see enam katuse konstruktsioone rikkuma.” Vormsi kiriku katuse vahetasid välja Haapsalu restaureerimisfirma Resteh töömehed. Rajando sõnul ei piirdunud tööd pelgalt katusevahetusega, vaid välja tuli vahetada ka osa konstruktsioone, mis olid arvatust kehvemas seisus. Vormsi kiriku senine ühekordsete valtsidega plekk-katus oli kiriku viimasest remondist 1988. aastal. „Ega toonased meistrid halba tööd teinud, aga tol ajal polnud lihtsalt korralikku materjali saada,” ütles Rajando. Vormsi kiriku põrandki on tehtud Kõpu tuletorni tellingu laudadest, sest nõukogude aja lõpuaastatel polnud kuiva puitu kusagilt võtta. Nii lastigi paar aastat Kõpu tuletorni ümber kuivanud tellingute lauad läbi höövelmasina ja pandi Vormsi kiriku põrandale maha.

[caption id="attachment_369829" align="alignnone" width="2000"] Sofia Joons. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Mõni päev enne Vormsi suursündmust olavipäeva saavad Vormsi kultuurist huvitatud kokku, et avada mälukirstud ja noppida sealt tulevikuks häid ideid. Vormsi talumuuseumis 26. juulil toimuv kultuurikohtumine kannab nime „Öppna Ormsökistan!” ehk „Avagem Vormsi kirst!”. Erksavärviline Vormsi pruudikirst, millesarnaseid mujal ei leidu, on üks saare sümboleid, ja nii ongi kokkusaamise eestvedajad pärimusmuusik Sofia Joons ja vormsirootslane Elisabeth Hedfors valinud just kirstu kokkusaamise sümboliks. Lisaks on kirstul teinegi tähendus: paljud vormsilased pakkisid teise maailmasõja ajal Rootsi põgenedes just sellistesse kirstudesse oma tähtsama kraami ja sümboolselt pakiti sinna ka mälestused. Neid hakataksegi nüüd Vormsi talumuuseumi õuel lahti pakkima. Joons on kindel, et mälukirstudes leidub veel paljugi sellist, mida teistega jagada. Vormsis plaanitavat kohtumist nimetas Joons kokkusaamis- ja kultuuripärandi päevaks, mis tooks kokku eestirootslaste järeltulijad nii Eestist kui ka Rootsist, praegused vormsilased, suvitajad ja need, kes Vormsi kultuurist huvitatud. Joonsi sõnul ei pruugigi alati eestirootslaste lapsed ja lapselapsed olla need, kes esivanemate kultuurist huvituvad. „Võib olla ongi huvitatud pigem need, kes Vormsil sündinud või hoopis sinna kolinud,” ütles Joons.

[caption id="attachment_367236" align="alignnone" width="1440"] Sähkud Vormsil. Foto: Vort[/caption] Möödunud nädalast on Vormsil oma sähku- ehk elektritõukerataste rent Vort, mis töötab äpiga ja samal põhimõttel nagu Bolt või Tuul. Idee Vormsile oma tõukerattarent teha oli Vorti loojal Ardi Ilvesel juba mitu aastat.

Üliõpilasi inspireerinud Vormsi muuseum. Foto Urmas Lauri. Kahe Tallinna ülikooli ajalooüliõpilase juuni alguses kaitstud uurimistööd puudutavad nõukogude aega saarel – piirivalvet ja saare maastike muutumist.

[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="2000"] Kolme päevaga korjasid päästjad ja vabatahlikud Vormsi rannikult kokku terve tonni reostust. Foto: erakogu[/caption] Läinud kolmapäeval Vormsis avastatud masuudireostus jõudis nädalavahetusel ka Hiiumaa idarannikule. Vormsil on reostunud kokku 15 km ja Hiiumaal 50 km rannariba, reostust on ka laidudel. Pühapäeva õhtuks oli Vormsil kolme koristuspäeva jooksul üle käidud viis kilomeetrit rannajoont ja kogutud tonni jagu masuuti, mis viidi saare jäätmejaama ja ootab mandrile toimetamist. Koristamist alustati Saxbyst, sealt liiguti Förby poole, kus on reostus kõige suurem. Kaasa lõi ka Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. „Kas minust oleks rohkem kasu rannas või suhtlemas ametnikega?“ arutles Jõgeva. Eilseks oli suudetud korraldada rannakoristajate toitlustus ja vahenditega varustamine ning kõik toimis.

[caption id="attachment_362757" align="alignnone" width="2000"] Vormsilased koristavad masuudist Saxby randa. Maris Jõgeva fotod[/caption] Reede hommikul kogunes paarkümmend vormsilast Saxby tuletorni alla randa likvideerima ulatuslikku masuudireostust, mille meri oli randa uhtunud. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on reostunud viiendik rannajoonest – laias laastus paarkümmend kilomeetrit. „Rannajoon on sopiline ja loogeline, täpset pikkust on raske öelda,” märkis Jõgeva. Masuudireostatus ulatub Jõgeva sõnul Mõisaholmist Saxbyini. „Alustasime koristamisega Saxbyst, sest siinselt siledalt kiviplatoolt saab masuudiklompe kõige rutem kokku korjata,” ütles Jõgeva. Reede hommikul kell üheksa kogunesid vormsilased saart päästma. Lubatud oli lapsed koolist koju jätta, et need saaksid koos vanematega koristada. „Pisemate töö see ei ole, aga üks õpilane meil tõesti siin abiks on,” ütles Jõgeva reede ennelõunal. Kui Lääne Elu Jõgevale helistas, oli ka vallavanem ise Saxby paerannas koristamas. Koos temaga olid väljas vabatahtlikud päästjad jt saareelanikud, varustatud kummikinnaste, kühvlite ja prügikottidega vooderdatud ämbritega, kuhu masuudiklombid koguti. Ohtlik sodi viiakse saare  jäätmejaama, kuni sellele leitakse käitleja, kes selle saarelt minema viib. Jõgeva sai reostusest teada neljapäeval, kui keskkonnaametist talle helistati. Reostuse esimesed märgid avastas kolmapäeva õhtul üks saareelanik, kes pildistas kahtlased laigud üles ja teatas õnnetu