Silt: Vormsi

[caption id="attachment_335149" align="alignnone" width="1024"] Vormsi vaib algab juba sadamast. Foto: erakogu[/caption] Vormsi vald tahab viimase Läänemaa omavalitsusena sisse viia kaasava eelarve ja jagada elanike algatatud projektidele 5000 eurot.

[caption id="attachment_372281" align="alignnone" width="2000"] Vormsi kool nuputab, kuidas õpilasi juurde saada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavalitsus otsib Vormsi lasteaed-põhikoolile arendusjuhti, kelle peamine ülesanne on algatada ja juhtida muutusi ja koostöös kogukonnaga ehitada Vormsi koolist silmapaistev kohalikke eripärasid arvestav kool. Vormsi valla sotsiaaltöö- ja haridusspetsialisti Janika Viilma sõnul on see tingitud asjaolust, et praegu on Vormsi kooli direktoril kohustusi palju rohkem kui paljudel ta ametikaaslastel mujal.

[caption id="attachment_371220" align="alignnone" width="1138"] Vormsilastel on aeg rahvarõivad välja otsida ja end olavipäeva tähistamiseks valmis seada. Foto: erakogu[/caption] Vormsi saare tähtsaimal pühal, sealse kiriku kaitsepühaku Püha Olavi päeval tähistatakse sel aastal ka kiriku uue katuse valmimist. „Uus kivikatus on juba kirikul peal,” rõõmustas Vormsi kirikuõpetaja Ants Rajando. „Kivide all on tihe tuult ja vett pidav aluskate ja kui nüüd suure saju või tuisuga vesi kivide vahelt sisse pressib, ei pääse see enam katuse konstruktsioone rikkuma.” Vormsi kiriku katuse vahetasid välja Haapsalu restaureerimisfirma Resteh töömehed. Rajando sõnul ei piirdunud tööd pelgalt katusevahetusega, vaid välja tuli vahetada ka osa konstruktsioone, mis olid arvatust kehvemas seisus. Vormsi kiriku senine ühekordsete valtsidega plekk-katus oli kiriku viimasest remondist 1988. aastal. „Ega toonased meistrid halba tööd teinud, aga tol ajal polnud lihtsalt korralikku materjali saada,” ütles Rajando. Vormsi kiriku põrandki on tehtud Kõpu tuletorni tellingu laudadest, sest nõukogude aja lõpuaastatel polnud kuiva puitu kusagilt võtta. Nii lastigi paar aastat Kõpu tuletorni ümber kuivanud tellingute lauad läbi höövelmasina ja pandi Vormsi kiriku põrandale maha.

[caption id="attachment_369829" align="alignnone" width="2000"] Sofia Joons. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Mõni päev enne Vormsi suursündmust olavipäeva saavad Vormsi kultuurist huvitatud kokku, et avada mälukirstud ja noppida sealt tulevikuks häid ideid. Vormsi talumuuseumis 26. juulil toimuv kultuurikohtumine kannab nime „Öppna Ormsökistan!” ehk „Avagem Vormsi kirst!”. Erksavärviline Vormsi pruudikirst, millesarnaseid mujal ei leidu, on üks saare sümboleid, ja nii ongi kokkusaamise eestvedajad pärimusmuusik Sofia Joons ja vormsirootslane Elisabeth Hedfors valinud just kirstu kokkusaamise sümboliks. Lisaks on kirstul teinegi tähendus: paljud vormsilased pakkisid teise maailmasõja ajal Rootsi põgenedes just sellistesse kirstudesse oma tähtsama kraami ja sümboolselt pakiti sinna ka mälestused. Neid hakataksegi nüüd Vormsi talumuuseumi õuel lahti pakkima. Joons on kindel, et mälukirstudes leidub veel paljugi sellist, mida teistega jagada. Vormsis plaanitavat kohtumist nimetas Joons kokkusaamis- ja kultuuripärandi päevaks, mis tooks kokku eestirootslaste järeltulijad nii Eestist kui ka Rootsist, praegused vormsilased, suvitajad ja need, kes Vormsi kultuurist huvitatud. Joonsi sõnul ei pruugigi alati eestirootslaste lapsed ja lapselapsed olla need, kes esivanemate kultuurist huvituvad. „Võib olla ongi huvitatud pigem need, kes Vormsil sündinud või hoopis sinna kolinud,” ütles Joons.

[caption id="attachment_367236" align="alignnone" width="1440"] Sähkud Vormsil. Foto: Vort[/caption] Möödunud nädalast on Vormsil oma sähku- ehk elektritõukerataste rent Vort, mis töötab äpiga ja samal põhimõttel nagu Bolt või Tuul. Idee Vormsile oma tõukerattarent teha oli Vorti loojal Ardi Ilvesel juba mitu aastat.

Üliõpilasi inspireerinud Vormsi muuseum. Foto Urmas Lauri. Kahe Tallinna ülikooli ajalooüliõpilase juuni alguses kaitstud uurimistööd puudutavad nõukogude aega saarel – piirivalvet ja saare maastike muutumist.