Silt: virtsu kaunis kodu
Virtsu valis välja kõige kaunima kodu
[caption id="attachment_431198" align="alignnone" width="1440"] Kauni kodu tiitlu saanud Tiia lepik (keskel) ja Virtsu arenguseltsi juht Jüri Mõniste. Maris Raudsepp[/caption]
Virtsu arenguselts kuulutas tänavu kauneimaks Virtsus Lahe tänav 1 asuva kodu, mille perenaine on Tiia Lepik.
Hindamiskomisjoni liikme Raul Targamaa sõnul valis žürii Lahe tänava kodu kõige kaunimaks üksmeelselt ja see oli suurelt teistest üle. „Nagu tavaliselt me ülevaatust tehes omavahel muljeid ei vahetanud,” ütles Targamaa. „Kui rahvamajas maha istusime, oli kõigil valik nelja seast juba tehtud.”
Virtsu kaunis kodu: peiulilledest kraanikausis konnade purdeni
[gallery ids="371394,371395,371397,371399,371400,371401,371402,371403,371404,371405,371406,371407,371408,371409,371410,371411,371412,371413,371414,371415,371416,371417,371418,371419,371420,371421,371422,371423,371424,371425,371426,371427,371428"]
Fotod: Urmas Lauri
Malle Kiisa ja Andres Aldi aed Uisu tänavas pääses Virtsu kauni kodu konkursi 2022 väljavalitute sekka.
Uisu tänav Virtsus on pisike jupp, ainult kaheksa maja seal ongi. Kiisa ja Aldi oma on kõige pisem – kõrged vanad lehised kahel pool väravat, valendavad plaaditud teed juhtimas aia sügavusse. Üksik pojengipõõsas, mis kevaditi uimastavalt lõhnab. Vast õide puhkenud floks.
Uisu tänava aias on ruumi, õhku ja imesid. Roosid muudavad värvi. Konnade jaoks on oma purre. Jändriku õunapuu jämedate harude vahele istutatud kraanikausis vohavad peiulilled.
Kasvuhoone mattub väljastpoolt roosidesse ja seestpoolt tomatitesse, mis tilguvad viljadest. Kurgikorv ajab üle. Salat külvab end ise. Mustasõstrapõõsas kannab pöidlajämedusi marju.
Ja üldse lokkab kõik üleelusuuruses.
„Täitsa tavaline aed!” ütleb Kiisk. „On ju!? Mina ei tea, mis see konkursi komisjon mõtles.”
Küllap ta midagi ikka mõtles, sest Kiisa ja Aldi aed on ennegi kauni kodu valijaile silma hakanud. Väikese heleda maja seinal on Virtsu kauni kodu 2013 märk. Selleks ajaks olid Kiisk ja Alt Uisu tänava pisikeses majas elanud ja aeda pidanud kuus aastat. „Enne olime korteri peal,” ütleb Kiisk. Mis on huvitav – maja on pisem, kui oli korter. Aga see-eest on suvila üle õue mõnekümne sammu kaugusel – saun, mis on ümber ehitatud suvemajaks, ja aed, kus – nagu ütleb Kiisk – ei lõpe töö eluilmaski otsa. „Praegugi on kõik umbrohtu täis,” ütleb Kiisk.
See on muidugi sulavale, millega kõik kauni kodu tiitli omanikud igal ajal ja pool iga tulijat eksitavad – vaadata pole siin midagi, kõik on pilla-palla ja umbrohtu täis. Minagi astun Uisu tänava aeda perenaise häbeliku hüüatuse saatel. „Kas te pole varem umbrohtu näinud või?!”
Isegi kartulivagude vahel ei hakka silma umbrohulibletki. Mis puutub pilla-pallasse, siis see väga vale ei olegi, aga selline pilla-palla nõuab erilist silma ja kätt. Sellega juba igaüks toime ei saa. Peale selle näikse kõik edenevat iseenesest, nii et perenaisel pole vaja lillegi liigutada.
Virtsu kaunis kodu – neljasaja-aastasest kiviktaimlast kurkkõrvitsateni
Olev Kaasi ja Girta Päärsoni aed pääses Virtsu kauni kodu konkursi kaunimate sekka.
Et just nende kodu viie kaunima hulka sai, pole mingi ime. Virtsu Metsa tänav, pisike jupp, mis lõpeb tupikuga, on kauneid kodusid täis. Kolm aastat tagasi pälvisid Virtsu kauni kodu tiitli Kaasi üleaedsed Liia ja Voldemar Veek, aga nemad pole ainukesed. Auhinna saanuid on sel tänaval teisigi. Kaasi aedki pole esimest korda kaunite reas. Aias on õhku ja ruumi, täis aastakümnete või isegi -sadade taguseid saladusi, sekka krutskeid ja vimkasid, nagu on Virtsu kandis kombeks.