Silt: Urmas Sukles
Haapsalu juubelitamm kolib uude kohta
[caption id="attachment_291157" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu juubelitamm kolib uude kohta. Arvo Tarmula[/caption]
Möödunud reedel võttis Haapsalu volikogu ühehäälselt vastu otsuse, et Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juurdeehitise võib ehitada nii, et see ulatub otsapidi ehituskeeluvööndisse.
Kuigi detailplaneeringu heakskiit on kogu protsessis oluline vahefiniš, on HNRK juhi Kadri Englase sõnul veel pikk tee minna. „Aus vastus on see, et meil ei ole veel juurdeehitusega 100 protsenti kindlaid plaane, millel on kuupäev küljes,” ütles Englas.
Haapsalu juubelitamm kolib uude kohta. Arvo Tarmula[/caption]
Möödunud reedel võttis Haapsalu volikogu ühehäälselt vastu otsuse, et Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juurdeehitise võib ehitada nii, et see ulatub otsapidi ehituskeeluvööndisse.
Kuigi detailplaneeringu heakskiit on kogu protsessis oluline vahefiniš, on HNRK juhi Kadri Englase sõnul veel pikk tee minna. „Aus vastus on see, et meil ei ole veel juurdeehitusega 100 protsenti kindlaid plaane, millel on kuupäev küljes,” ütles Englas. 
Urmas Sukles EKREst, süvariigist ja täiuslikust linnast
[caption id="attachment_291162" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu linnapea Urmas Sukles tunnistas lõppevale aastale tagasi vaadates, et valitseb täiuslikku linna. Arvo Tarmula[/caption]
Lääne Elu võttis ette Haapsalu linnapea Urmas Suklese 12 kuud pealkirjades – mis oli ja mis tuleb?
Haapsalu linnapea Urmas Sukles tunnistas lõppevale aastale tagasi vaadates, et valitseb täiuslikku linna. Arvo Tarmula[/caption]
Lääne Elu võttis ette Haapsalu linnapea Urmas Suklese 12 kuud pealkirjades – mis oli ja mis tuleb? 
Haapsalu saab jalgpalli sisehalli
[caption id="attachment_290934" align="alignnone" width="1152"]
Haapsalu linnapea Urmas Suklese (vasakult), treener Aavo Tominga ja linnavolikogu esimehe Jaanus Karilaiu selja taga laiuvale tühermaale hakatakse uuel aastal jalgpallihalli ehitama. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Uuemõisa kerkib sisehall, kus lisaks jalgpallitreeningutele hakkavad toimuma Uuemõisa algkooli kehalise kasvatuse tunnid ja muudki üritused.
„Praegu ei ole väljaspool Tallinna mitte ühtegi jalgpalli sisehalli. Et Haapsalu selle saab, on väga suur asi. Sellises täismõõtmetega sisehallis saab pidada ka rahvusvahelise mõõtmega mänge,” ütles Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid.
Kui kõik läheb tõrgeteta, saab hall valmis 2020. aasta lõpuks või siis 2021. aasta alguseks.
Haapsalu linnapea Urmas Suklese (vasakult), treener Aavo Tominga ja linnavolikogu esimehe Jaanus Karilaiu selja taga laiuvale tühermaale hakatakse uuel aastal jalgpallihalli ehitama. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Uuemõisa kerkib sisehall, kus lisaks jalgpallitreeningutele hakkavad toimuma Uuemõisa algkooli kehalise kasvatuse tunnid ja muudki üritused.
„Praegu ei ole väljaspool Tallinna mitte ühtegi jalgpalli sisehalli. Et Haapsalu selle saab, on väga suur asi. Sellises täismõõtmetega sisehallis saab pidada ka rahvusvahelise mõõtmega mänge,” ütles Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid.
Kui kõik läheb tõrgeteta, saab hall valmis 2020. aasta lõpuks või siis 2021. aasta alguseks.
Haapsalu aselinnapea Liina Põld läheb tööle haridusministeeriumi
[caption id="attachment_290818" align="alignnone" width="2000"]
Liina Põld[/caption]
Haapsalu aselinnapea Liina Põld paneb uue aasta algusest ameti maha ja asub tööle haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajana.
„Mitte et mulle Haapsalus ei meeldiks, aga otsustavaks sai see, et Tallinnas oli huvitav tööpakkumine,” põhjendas Põld töökohavahetust. Ta lisas, et üks argumente oli seegi, et ta pereliikmed töötavad ja õpivad Tallinnas.
Põllu sõnul loodi üldharidusosakond haridusministeeriumis hiljutise ümberkorralduse käigus. „Sellele kohale oli avalik konkurss,” ütles Põld. Osakond tegeleb nii alus-, üld- kui ka ja üldkeskhariduse koordineerimisega, õppekava arenduste ja haridusstrateegiaga.
Liina Põld[/caption]
Haapsalu aselinnapea Liina Põld paneb uue aasta algusest ameti maha ja asub tööle haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajana.
„Mitte et mulle Haapsalus ei meeldiks, aga otsustavaks sai see, et Tallinnas oli huvitav tööpakkumine,” põhjendas Põld töökohavahetust. Ta lisas, et üks argumente oli seegi, et ta pereliikmed töötavad ja õpivad Tallinnas.
Põllu sõnul loodi üldharidusosakond haridusministeeriumis hiljutise ümberkorralduse käigus. „Sellele kohale oli avalik konkurss,” ütles Põld. Osakond tegeleb nii alus-, üld- kui ka ja üldkeskhariduse koordineerimisega, õppekava arenduste ja haridusstrateegiaga. 
Galerii: Haapsalu põhikool sai nurgakivi
[caption id="attachment_289182" align="alignnone" width="2000"]
Haapsalu põhikooli nurgakivisse pandi kapsel, mida hoiab Nordlin ehituse juht Ülo Older ja kuhu paneb nii linnavalitsuse, põhikooli kui ka arhitektide soovid Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Arvo Tarmula[/caption]
Täna sai Haapsalu põhikool nurgakivi, õpilased peaksid koolis alustama juba tänavu sügisel.
Haapsalu linnavalitsuse poolt asetas ajakapslisse aselinnapea Innar Mäesalu viimase, eilse Lääne Elu numbri, tänase Postimehe ja Haapsalu linna lipu.
Haapsalu põhikooli 9. klassi õpilased, kes uues hoones õppima ei hakka, panid uue koolihoone nurgakivisse kooli 5. sünnipäevaks väljaantud brožüüri ja kirja praegustelt õpilastelt tulevastele õpilastele. „Seal on väike tutvustus meie koolist nagu see praegu on ning soovid ja lootused tuleviku kooli õpilaste osas,” ütles kirja autor, põhikooli krahvinna ehk õpilaste esindaja Elisabeth Sild. „Et neil jaguks toimekust ja tublidust viia edasi koolielu sellisel kujul nagu meie seda teeme lisades juurde oma väikse käepuudutuse,” lisas Sild.
Haapsalu põhikooli nurgakivisse pandi kapsel, mida hoiab Nordlin ehituse juht Ülo Older ja kuhu paneb nii linnavalitsuse, põhikooli kui ka arhitektide soovid Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Arvo Tarmula[/caption]
Täna sai Haapsalu põhikool nurgakivi, õpilased peaksid koolis alustama juba tänavu sügisel.
Haapsalu linnavalitsuse poolt asetas ajakapslisse aselinnapea Innar Mäesalu viimase, eilse Lääne Elu numbri, tänase Postimehe ja Haapsalu linna lipu.
Haapsalu põhikooli 9. klassi õpilased, kes uues hoones õppima ei hakka, panid uue koolihoone nurgakivisse kooli 5. sünnipäevaks väljaantud brožüüri ja kirja praegustelt õpilastelt tulevastele õpilastele. „Seal on väike tutvustus meie koolist nagu see praegu on ning soovid ja lootused tuleviku kooli õpilaste osas,” ütles kirja autor, põhikooli krahvinna ehk õpilaste esindaja Elisabeth Sild. „Et neil jaguks toimekust ja tublidust viia edasi koolielu sellisel kujul nagu meie seda teeme lisades juurde oma väikse käepuudutuse,” lisas Sild. 
Uuemõisa kooli aknad lasevad vihma läbi
[caption id="attachment_287992" align="alignnone" width="2000"]
Õpetaja Taimi Sarapuu sõnul hakkab iga vihmase ilmaga vesi läbi akna klassiruumi nirisema. Arvo Tarmula[/caption]
Uuemõisa lossi akende remont osutus vaid kosmeetiliseks protseduuriks – klassides sajab jätkuvalt vihma, osa aknaid on endiselt sulguriteta ja paraadtrepp laguneb.
Mullu augustis võttis Haapsalu linnavalitsus mõisahoonet remontinud Ehto OÜ-lt vastu fassaaditööd, milles leiti rida puudusi. Linnavalitsus maksis ettevõttele raha küll täissummas välja, kuid samas lepiti kokku, et ehitaja peab kõrvaldama kõik puudused. Novembri alguses käis Haapsalu linnavolikogu revisjonikomisjon koos aselinnapea Innar Mäesaluga tehtut üle vaatamas.
„Ega seal paremaks pole suurt midagi läinud. Suvi otsa pahteldati ja värviti, praegu tuleb see värv ja krohv juba lahti, sest aknad lasevad läbi – nii vett kui ka tuult. Me ütlesime ju kohe, värvimine siin ei aita – see on ainult kosmeetika. Vanu aknaid ei saa niimoodi korda teha,” sedastas Haapsalu linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Toomas Vallimäe.
Jätkuvalt piinlik lugu on tema sõnul ka peatrepiga, mida mööda astuvad igas kuus sajad jalapaarid lossi valgesse saali kas siis abielluma või mõnele muule pidulikumale üritusele. „Krohv on ära kukkunud, armatuur paistab, astmed lagunevad, inimesed komistavad,” ütles Vallimäe.
Õpetaja Taimi Sarapuu sõnul hakkab iga vihmase ilmaga vesi läbi akna klassiruumi nirisema. Arvo Tarmula[/caption]
Uuemõisa lossi akende remont osutus vaid kosmeetiliseks protseduuriks – klassides sajab jätkuvalt vihma, osa aknaid on endiselt sulguriteta ja paraadtrepp laguneb.
Mullu augustis võttis Haapsalu linnavalitsus mõisahoonet remontinud Ehto OÜ-lt vastu fassaaditööd, milles leiti rida puudusi. Linnavalitsus maksis ettevõttele raha küll täissummas välja, kuid samas lepiti kokku, et ehitaja peab kõrvaldama kõik puudused. Novembri alguses käis Haapsalu linnavolikogu revisjonikomisjon koos aselinnapea Innar Mäesaluga tehtut üle vaatamas.
„Ega seal paremaks pole suurt midagi läinud. Suvi otsa pahteldati ja värviti, praegu tuleb see värv ja krohv juba lahti, sest aknad lasevad läbi – nii vett kui ka tuult. Me ütlesime ju kohe, värvimine siin ei aita – see on ainult kosmeetika. Vanu aknaid ei saa niimoodi korda teha,” sedastas Haapsalu linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Toomas Vallimäe.
Jätkuvalt piinlik lugu on tema sõnul ka peatrepiga, mida mööda astuvad igas kuus sajad jalapaarid lossi valgesse saali kas siis abielluma või mõnele muule pidulikumale üritusele. „Krohv on ära kukkunud, armatuur paistab, astmed lagunevad, inimesed komistavad,” ütles Vallimäe. 
Läänemaa pole valmis elektrikatkestuseks
[caption id="attachment_287237" align="alignnone" width="1365"]
Haapsalu taastusravihaigla juht Kadri Englas ütles, et elektrikatkestusest aitab välja generaator,
kuid nad pole harjutanud koostööd teiste asutustega. Eduard Laur[/caption] Läänemaa suuremad asutused ja omavalitsused teavad, kuidas tegutseda pikaajalise elektrikatkestuse ajal, kuid pole harjutanud omavahelist koostööd. Läinud nädalavahetusel LõunaEestis möllanud torm, mis terve Võru linna vooluta jättis, paneb ka Läänemaa omavalitsuste ja asutuste juhid mõtlema, kuidas sarnases olukorras hakkama saada. Läänemaa kriisikomisjoni esimees, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et pikaajalise elektrikatkestusega oleks kõige raskem hakkama saada. „Meil pole seni suuri elektrikatkestusi olnud, selles mõttes on Läänemaa hästi hoitud,” ütles Sukles. Läänemaa päästepealiku Hannes Aasma sõnul oli Võru kriis tervele Eesti riigile hea näide. „See, et vool ära läheb, võib juhtuda ükskõik millises Eestimaa nurgas,” ütles Aasma.
Haapsalu taastusravihaigla juht Kadri Englas ütles, et elektrikatkestusest aitab välja generaator,kuid nad pole harjutanud koostööd teiste asutustega. Eduard Laur[/caption] Läänemaa suuremad asutused ja omavalitsused teavad, kuidas tegutseda pikaajalise elektrikatkestuse ajal, kuid pole harjutanud omavahelist koostööd. Läinud nädalavahetusel LõunaEestis möllanud torm, mis terve Võru linna vooluta jättis, paneb ka Läänemaa omavalitsuste ja asutuste juhid mõtlema, kuidas sarnases olukorras hakkama saada. Läänemaa kriisikomisjoni esimees, Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles, et pikaajalise elektrikatkestusega oleks kõige raskem hakkama saada. „Meil pole seni suuri elektrikatkestusi olnud, selles mõttes on Läänemaa hästi hoitud,” ütles Sukles. Läänemaa päästepealiku Hannes Aasma sõnul oli Võru kriis tervele Eesti riigile hea näide. „See, et vool ära läheb, võib juhtuda ükskõik millises Eestimaa nurgas,” ütles Aasma.