Silt: ülo stokkeby
4
Taebla saab järgmiseks sügiseks uue katlamaja
[caption id="attachment_431037" align="alignnone" width="1920"] Taebla katlamaja korsten läheb remondi käigus lammutamisele. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Enne järgmise aasta kütteperioodi algust rekonstrueerib Taeblas kaugkütteteenust pakkuv Nevel Eesti OÜ sealse katlamaja.
Rekonstrueerimistööd lähevad maksma veidi üle kahe miljoni euro, keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse selleks toetust pool miljonit eurot.
Taebla katlamaja rekonstrueerimine on plaanitud 2025. aasta suveks. „See toimub kooskõlas 2023. aastal täiendatud Taebla soojusmajanduse arengukavaga,” ütles Nevel Eesti OÜ tootmisjuht Ülo Stokkeby Lääne Elule.
Sel talvel saab toa soojaks viiendiku võrra mullusest odavamalt
[caption id="attachment_407737" align="alignnone" width="696"] Kevadel kehtestas konkurentsiamet toasoojale uued piirhinnad. Foto Andra Kirna.[/caption]
Läänemaal odavneb toasoe paiguti lausa viiendiku võrra, hoolimata sellest katlamajad eelmisest aastast soodsamat talve ei looda.
Palivere toasoe läheb 70 protsenti kallimaks
Paliveres kallineb Nevel Eesti toodetav toasoe 70, Taeblas 64 protsendi võrra. Kümnendiku võrra kallineb toasoe lähiajal ka Utilitas Eesti katlamajas Haapsalus.
Nevel kütab ka Uuemõisat, seal kallines toasoe oktoobris 7,5 protsendi võrra.
Soojuse müügihinna tõusu põhjus on kütuse- ja elektrihinna tõus, teatas Paliveres, Taeblas ja Uuemõisas kaugküttet pakkuva Nevel Eesti OÜ tegevjuht Ülo Stokkeby. Aasta jooksul on hakkepuidu hind Stokkeby sõnul vähemalt kaks korda kallimaks läinud.
Katlamajad tõstavad toasooja hinda
[caption id="attachment_378737" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kaugkütte hind on sel aastal tõusnud kolmel korral, oktoobri algusest kehtima hakanud hind on kolmandiku võrra kallim kui aasta alguses. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lihula toasoe läheb hulga aastate järel natuke kallimaks. Senine soojahind kehtis 2009. aastast.
Lihula toasoe läheb 15. novembrist kümnendiku võrra kallimaks, sest konkurentsiamet kinnitas Lihula Soojusele uue kaugkütte hinna, 68,01 eurot MWh. Kolmetoalise kor-
teri küttearvele lisab see külmal talvekuul paarkümmend eurot. „Lõpuks jah,” ütles pikki kuid konkurentsiametilt hinnatõusu otsust oodanud Lihula Soojuse juhatuse esimees Tõnu Teesaar Lääne Elule. Vana piirhind hakkas Teesaare sõnul kehtima 2009. aastal, seega 13 aastat tuksuti Lihulas rahulikult omas rütmis. „Kui poleks turusolkijaid, võiksime vana hinnaga edasi minna. Kahjuks panevad turumajandus ja raha asjad teistpidi liikuma,” ütles ta.
teri küttearvele lisab see külmal talvekuul paarkümmend eurot. „Lõpuks jah,” ütles pikki kuid konkurentsiametilt hinnatõusu otsust oodanud Lihula Soojuse juhatuse esimees Tõnu Teesaar Lääne Elule. Vana piirhind hakkas Teesaare sõnul kehtima 2009. aastal, seega 13 aastat tuksuti Lihulas rahulikult omas rütmis. „Kui poleks turusolkijaid, võiksime vana hinnaga edasi minna. Kahjuks panevad turumajandus ja raha asjad teistpidi liikuma,” ütles ta.
Uus talv tuleb kallim
[caption id="attachment_373083" align="alignnone" width="2000"] Puiduhake, millega hakatakse talvel kütma Haapsalu katlamaja võimsaid katlaid, on samuti pea poole võrra kallim. Foto: Andra Kirna[/caption]
Konkurentsiamet on kinnitanud Utilitas Eesti AS soovil Haapsalu võrgupiirkonnas kütte piirhinnaks 80,62 MWh.
Utilitase Haapsalu osakonna juhataja Rein Paju ütles, et Haapsalu kaugküttepiirkonna uus soojuse hind rakendub alates 1. oktoobrist. „Soojuse hinnamuutus on tingitud peamiselt puiduhakke ja elektri hinnatõusust. Lisaks kõrgele elektri hinnale on energiakriisist tulenev üldine hinnatõus jõudnud ka puiduhakkesse,” nentis Paju. Haapsalus toodab Utilitas üle kahe kolmandiku soojust hakkepuidust. „Külmadel aegadel kasutame tipukoormuste katmiseks põlevkiviõli,” ütles Paju. Tema sõnul on kütuse hankelepingud Haapsalu eelseisva küttehooaja mahtude katmiseks sõlmitud.
Uuemõisa kraavis voolas roheline vesi
[caption id="attachment_352995" align="alignnone" width="2000"] Uuemõisa elanikud avastasid, et vesi nende õue kraavis on värvi muutnud. Foto: Kadri Pärimets[/caption]
Pühapäeval said Läänemaa keskkonnaametnikud murelikult Uuemõisa elanikult teate, et tema õuel on kraavivesi tavapäratu värvusega. Uurimine tuvastas, et vesi sisaldas uraniini.
Läänemaa keskkonnameti järelevalvebüroo juhataja Jaanus Müüri sõnul on uraniin värvaine, mida kasutatakse katlamajade lekete tuvastamisel. „Tõenäoliselt laseb Uuemõisa katlamajal üks toru kuskilt läbi ja see on lekkinud ühte kraavi,“ ütles Müür.
Juhataja sõnul avastasid inimesed rohelise kraavivee oma tagahoovis. „Loomulikult tekitab see küsimusi,“ lisas ta.
Uuemõisa saab kilomeetri jagu uusi keskküttetorusid
[caption id="attachment_283501" align="alignnone" width="1024"] Praegu ei pea torusid vahetades enam pikki kraave kaevama, torud pannakse teede ja muude takistuste alt läbi. Arvo Tarmula[/caption]
Uuemõisa Konsumi ja mõisa ümbrus on üles kaevatud, kõikjal sagib töömehi ja mürisevad ekskavaatorid.
Uuemõisa keskküttetorustiku paigaldamine algas nädal tagasi. See on toonud kaasa tänavate sulgemist ning sooja- ja veekatkestusi. Erakordne on, et Haapsalu–Tallinna maantee alt tuli läbi puurida suur auk, sest trass jookseb sealt läbi. Et liiklust mitte häirida, tuligi torud tee alt läbi puurida. Uuendatakse 500 meetri pikkune trassijupp. Et kõrvuti jookseb kaks toru, kaevavad töömehed maa sisse kilomeetri jagu torusid.