Silt: Ülo Kalm

[caption id="attachment_350071" align="alignnone" width="2000"] Ligi saja-aastased Pakri nukud valmistas Maria Enggrön. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseum tõi hoidlatest välja eestirootslaste rahvarõivaid kandvad nukud ja pani need muuseumi teisele korrusele väikesele näitusele. „Meil on kogudes eri rannarootsi piirkondade rahvariietes nukke – mis me neid ikka peidus hoiame, toome nad välja,” ütles rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalm näituse sünni kohta. Ta lisas, et jõuluaega võiks selline väljapanek hästi sobida, kuid ei välistanud, et nukunäitus jääb avatuks kauemaks.

[caption id="attachment_345039" align="aligncenter" width="2000"] Sirje Johannes (vasakul) ja Ene Smõšlova rullisid rannavaiba kokku, et see Stockholmi viia. Fotyo: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed rullisid neljapäeval vast valminud rannavaiba jätkujupi kokku, et toimetada see täna Stockholmis Eesti majas avatavale näitusele. Stockholmi Eesti majas saavad kokku rannavaiba kaks poolt – üks tikitud Eestis, teine Rootsis. Eestis tikitud pool räägib eestirootslaste saatusest siin pärast teist maailmasõda, Rootsis tikitud pool aga läände pääsenud eestirootslaste elust. Eestirootslaste varasemast ajaloost jutustavale 20 meetri pikkusele 2002. aastal valminud rannavaibale hakkasid rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslastest prouad viie meetri pikkust järge tikkima kaks aastata tagasi.

[caption id="attachment_170198" align="alignnone" width="1200"] Eelmist laulu- ja tantsupidu pidasid eestirootslased Haapsalus viis aastat tagasi. Foto Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval täitub Haapsalu linnuseõu rootsi- ja eestikeelse laulu ning tantsuga, sest eestirootslased peavad oma neljandat laulu- ja tantsupidu. Eestirootslaste laulu- ja tantsupeole, mis kannab nime „Aiboland, mu arm” koguneb sel aastal 300 lauljat, muusikut ja tantsijat. „Eriline aeg, teistmoodi pidu,” ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl tänavuse peo kohta. „Aga ära ei tahtnud pidu ka jätta, sest tantsijad ja lauljad on ju harjutanud,” lisas ta.

[caption id="attachment_338605" align="alignnone" width="2000"] Haapsalus hüppas vette 41 ujujat, neist vaid üks katkestas, seega 40 jõudis ka teisele kaldale Österby sadamasse. Foto: Elen Freivald[/caption] Nädalavahetusel peeti Haapsalu-Noarootsi merepäevi. Reedel ja laupäeval peeti lahe mõlemal kaldal laatasid, avatud olid vabaõhukohvikud, kuulata sai erinevaid kontserte ning peeti maha avaveeujumise ja mereaerutamise võistlused. Merepäevad said alguse reede õhtul Noarootsi Österby sadamakohvikus, kus esines ansambel Väliharf. Laupäeva ennelõunal olid mõlemal pool lahte laat – Rannarootsi muuseumi juures Vanasadama turg ja Österbys Rannarahva laat. Pakuti häid ja veel paremaid roogasid, erinevat käsitööd, suveniire, taimi ja palju muud.

[caption id="attachment_338004" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption] Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad. Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi. Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll.

[caption id="attachment_337841" align="alignnone" width="2000"] Volikogu eelnõu hääletus. Foto: Elen Freivald[/caption] Haapsalu linnavolikogu otsustas täna erakorralisel istungil ühehäälselt tunnustada Tokyo olümpiamängudel individuaalselt pronksmedali ja naiskondlikult kuldmedali võitnud Katrina Lehist ja ka tema nii praegusid kui ka eelmisi treenereid.

[gallery ids="329681,329683,329685,329687,329689,329691,329693,329695,329697,329699,329701,329703,329705,329707"] Andra Kirna fotod Laupäeval tegid rannarootsi muuseumi ja Noarootsi koguduse inimesed ning teised vabatahtlikud talgu korras puhtaks Köstritalu aseme Kudani tee ääres – niideti ja koristati mullune kulu, kaeti kinni vana köstritalu hiigelsuur kaev ja rajati piknikukoht. Köstrikool sai rannarootsi muuseumi juhi ja talgute korraldaja Ülo Kalmu sõnul alguse ülemöödunud sajandi kuuekümnendate teisel poolel ja tegutses köstritalus kuni 1924. aastani. „Köstrikool oli Noarootsi kooliharidusele üks oluline koht. Siin peeti maha ka eestirootslaste esimesed ärkamisaegsed suured koosolekud ja toimetati rannarootslaste parema tuleviku nimel,” rääkis Kalm.

[caption id="attachment_229877" align="alignnone" width="900"] Rannarootsi muuseum peab laupäeval perepäeva. Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval on rannarootsi muuseumis perepäev, kus suures lõkkes saavad tuleroaks haapsallaste jõulukuused. Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm ütles, et kuna praegusel piirangute ajal lubatakse vabas õhus koguneda kuni 500 inimesel, saab ka perepäeva pidada. „Loodame, et seda arvu ei muudeta,” lisas ta.