Silt: Ülo Kalm

Rootsis elavad eestirootsi käsitöönaised tikkisid oma poole rannavaibast. Paremalt teine Maria Gilb. Foto erakogu Baltlaste suurest põgenemisest Rootsi 1943.–1944. aastal avati eelmisel nädalal Stockholmi mereajaloomuuseumis (Sjöhistoriska museet) näitus, mida saab seal näha järgmise aasta lõpuni.

[gallery ids="374486,374487,374488,374489,374490,374491,374492,374493,374494,374495,374496,374497,374498,374499,374500,374501,374502,374503"] Fotod: Urmas Lauri Eile tõmbasid Noarootsi kooli lapsed oranžid päästevestid selga ja paadid viisid nad Österby sadamast Haapsallu tundi. „Kool on lahedam kui lasteaed,” kinnitas seitsmeaastane Lars Narrusson, üks kolmest Noarootsi kooli 1. klassi õpilasest. Õpingukaaslasi on tal siiski rohkem – klassijuhataja Lily Pella käe all õpivad 1. ja 2. klass koos, kokku üheksa last. Koos sõideti kolmapäeval paatidega ka Haapsallu rannarootsi muuseumisse. Seal õpib Lars tundma rannarootsi ajalugu. „On ju Noarootsi põline rannarootslaste elupaik,” ütles Noarootsi kooli direktor Signe Matteus. Kolmapäeval sai Lars teada, mis on hiiu kannel. Edaspidi saab ta ka rootsi keele suhu, sest sedagi hakkavad Noarootsi lapsed õppima. Pooletunnine paadisõit andis niigi lahedale koolielule plusspunkte kõvasti juurde, kuigi tuul oli vali ja tüdrukud mudisid paadis rahustuseks stressipalle. Lars meresõitu ei peljanud. Tema tahab saada surfariks.

[caption id="attachment_369675" align="alignnone" width="2000"] Miku talu hoovis kõlas elav muusika. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pärast 32aastast vaheaega peeti Noarootsis sel nädalavahetusel taas kodukandipäevi, kus tähtsal kohal oli rannarootsi kommete tutvustamine ja rannarootslaste elu meenutamine. „Oleme astunud sammu edasi, säilitamaks rannarootsi kultuuri,” ütles Pürksi kultuurimaja juhataja Ülle Schönberg kodukandipäevade lõpetamisel. Rannarootsi kultuuri edendamise eest andis Riguldi-Noarootsi külaühing üle Mats Ekmani preemiad. Riguldist pärit Ekman kajastas oma kohalikus murdes kirjutatud luuletustes just rannarootslaste igapäevaelu.

[caption id="attachment_350071" align="alignnone" width="2000"] Ligi saja-aastased Pakri nukud valmistas Maria Enggrön. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseum tõi hoidlatest välja eestirootslaste rahvarõivaid kandvad nukud ja pani need muuseumi teisele korrusele väikesele näitusele. „Meil on kogudes eri rannarootsi piirkondade rahvariietes nukke – mis me neid ikka peidus hoiame, toome nad välja,” ütles rannarootsi muuseumi direktori Ülo Kalm näituse sünni kohta. Ta lisas, et jõuluaega võiks selline väljapanek hästi sobida, kuid ei välistanud, et nukunäitus jääb avatuks kauemaks.

[caption id="attachment_345039" align="aligncenter" width="2000"] Sirje Johannes (vasakul) ja Ene Smõšlova rullisid rannavaiba kokku, et see Stockholmi viia. Fotyo: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed rullisid neljapäeval vast valminud rannavaiba jätkujupi kokku, et toimetada see täna Stockholmis Eesti majas avatavale näitusele. Stockholmi Eesti majas saavad kokku rannavaiba kaks poolt – üks tikitud Eestis, teine Rootsis. Eestis tikitud pool räägib eestirootslaste saatusest siin pärast teist maailmasõda, Rootsis tikitud pool aga läände pääsenud eestirootslaste elust. Eestirootslaste varasemast ajaloost jutustavale 20 meetri pikkusele 2002. aastal valminud rannavaibale hakkasid rannarootsi muuseumi neljapäevamemmed ja Rootsis elavad eestirootslastest prouad viie meetri pikkust järge tikkima kaks aastata tagasi.

[caption id="attachment_170198" align="alignnone" width="1200"] Eelmist laulu- ja tantsupidu pidasid eestirootslased Haapsalus viis aastat tagasi. Foto Arvo Tarmula[/caption] Laupäeval täitub Haapsalu linnuseõu rootsi- ja eestikeelse laulu ning tantsuga, sest eestirootslased peavad oma neljandat laulu- ja tantsupidu. Eestirootslaste laulu- ja tantsupeole, mis kannab nime „Aiboland, mu arm” koguneb sel aastal 300 lauljat, muusikut ja tantsijat. „Eriline aeg, teistmoodi pidu,” ütles eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhatuse esimees Jana Stahl tänavuse peo kohta. „Aga ära ei tahtnud pidu ka jätta, sest tantsijad ja lauljad on ju harjutanud,” lisas ta.

[caption id="attachment_338605" align="alignnone" width="2000"] Haapsalus hüppas vette 41 ujujat, neist vaid üks katkestas, seega 40 jõudis ka teisele kaldale Österby sadamasse. Foto: Elen Freivald[/caption] Nädalavahetusel peeti Haapsalu-Noarootsi merepäevi. Reedel ja laupäeval peeti lahe mõlemal kaldal laatasid, avatud olid vabaõhukohvikud, kuulata sai erinevaid kontserte ning peeti maha avaveeujumise ja mereaerutamise võistlused. Merepäevad said alguse reede õhtul Noarootsi Österby sadamakohvikus, kus esines ansambel Väliharf. Laupäeva ennelõunal olid mõlemal pool lahte laat – Rannarootsi muuseumi juures Vanasadama turg ja Österbys Rannarahva laat. Pakuti häid ja veel paremaid roogasid, erinevat käsitööd, suveniire, taimi ja palju muud.

[caption id="attachment_338004" align="alignnone" width="2000"] Rannarootsi muuseumi pedagoogi Lydia Kalda (vasakul) sõnul jäi Rannarootsi kai avamereujujate jaoks väikeseks, seega start antakse Grand Holm Marinast. Paremal muuseumi direktor Ülo Kalm. Foto: Elen Freivald[/caption] Reedel ja laupäeval peetakse esimesi Haapsalu-Noarootsi merepäevi koos avaveeujumise ja mereaerutamise võistlustega, kus harrastajate kõrval on kohal ka oma ala tipptegijad. Kahe päeva jooksul Haapsalu Tagalahe mõlemal kaldal – Rannarootsi muuseumis ja Österby sadamas – toimuvate merepäevade programmi mahub sportimise kõrval ka muid ettevõtmisi. Mõtet kahe kalda ühistest merepäevadest olid Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo ja Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm veeretanud juba pikemat aega. „Tegemist on suurepärase koostööprojektiga,” ütles Hirmo. Ta lisas, et ise ta merepäevadel sportima ei hakka, aga kõne peab küll.