Silt: Ülla Paras
77
Linnavalitsus astus vanalinna kolimisele sammu lähemale
[caption id="attachment_420024" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu Lossiplatsi-äärne krunt on veel tühi, kuid linnavalitsus sai sinna uue maja ehitamiseks 2,4 miljoni euro suuruse toetuse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus sai uue maja jaoks riigilt 2,4 miljonit eurot toetust, kuid kas hoonet ka ehitama hakatakse, pole veel kindel – see sõltub ehitushinnast.
„Mingi kõlakas kuskilt kostab,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles toetuse saamise kohta. „Hõisata saab siis, kui ehitushange on tehtud, majanduskeskkond on praegu väga turbulentne,” lisas Haapsalu arenguspetsialist Ülla Paras.
Haapsalu Lossiplatsi-äärne krunt on veel tühi, kuid linnavalitsus sai sinna uue maja ehitamiseks 2,4 miljoni euro suuruse toetuse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus sai uue maja jaoks riigilt 2,4 miljonit eurot toetust, kuid kas hoonet ka ehitama hakatakse, pole veel kindel – see sõltub ehitushinnast.
„Mingi kõlakas kuskilt kostab,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles toetuse saamise kohta. „Hõisata saab siis, kui ehitushange on tehtud, majanduskeskkond on praegu väga turbulentne,” lisas Haapsalu arenguspetsialist Ülla Paras. 
Haapsalu ehitab õpetajatele ja arstidele üürikorterid
[caption id="attachment_413232" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskuse majja tuleb ka kaks korterit ja turismiinfokeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib kolida turismiinfokeskuse pitsikeskusse ja rajada samasse majja kaks üürikorterit.
Korterid tahab linnavalitsus pitsikeskuse hoone teisele korrusele ehitada selleks, et neid oleks võimalik üürida Haapsallu tööle asuvatele õpetajatele ja meditsiinitöötajatele. „Praegu huvi korterite vastu ei ole, aga see oleks suur argument, kui meil oleks neid pakkuda,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogus.
Haapsalu pitsikeskuse majja tuleb ka kaks korterit ja turismiinfokeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Haapsalu linnavalitsus plaanib kolida turismiinfokeskuse pitsikeskusse ja rajada samasse majja kaks üürikorterit.
Korterid tahab linnavalitsus pitsikeskuse hoone teisele korrusele ehitada selleks, et neid oleks võimalik üürida Haapsallu tööle asuvatele õpetajatele ja meditsiinitöötajatele. „Praegu huvi korterite vastu ei ole, aga see oleks suur argument, kui meil oleks neid pakkuda,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogus. 
Kaubamaja eest välja kaevatud tsiviilisikud jõudsid viimsesse puhkepaika
[gallery ids="411367,411368,411369,411370,411371,411372,411373,411374,411375,411376,411377,411378,411379,411380,411381,411382,411383,411384"]
Reede hommikul leidsid Ridala uuel kalmistul viimse puhkepaiga kevadel Haapsalu kaubamaja esiselt haljasalalt väljakaevatud tsiviilisikud.
„Ajad muutuvad, olukorrad ja paigad muutuvad. Ja nii ka matusepaikades,” ütles piiskop Tiit Salumäe. „Oleme täna siia kogunenud, et anda neile rahupaik uues kohas.”
Posti tänavalt väljakaevatud maetakse Ridalasse
[caption id="attachment_287349" align="alignnone" width="1920"]
Ridala kalmistu. Foto: erakogu[/caption]
Järgmisel reedel, 29. septembril maetakse Ridala uuele kalmistule ümber Posti tänava haljasalalt välja kaevatud tsiviilisikute säilmed.
Mais kaevasid Posti tänaval haljasalalt kaubamaja juurest lisaks eri sõdades elu jätnud sõduritele välja 39 tsiviilisiku säilmed. 38 neist hukkasid sakslased 1941. aastal ja nad maeti sellesse kohta ümber pärast sõda. Peale nende oli sinna maetud üks 1946. aastal tapetud inimene.
Ridala kalmistu. Foto: erakogu[/caption]
Järgmisel reedel, 29. septembril maetakse Ridala uuele kalmistule ümber Posti tänava haljasalalt välja kaevatud tsiviilisikute säilmed.
Mais kaevasid Posti tänaval haljasalalt kaubamaja juurest lisaks eri sõdades elu jätnud sõduritele välja 39 tsiviilisiku säilmed. 38 neist hukkasid sakslased 1941. aastal ja nad maeti sellesse kohta ümber pärast sõda. Peale nende oli sinna maetud üks 1946. aastal tapetud inimene. 
Laipmanni büst Haapsalus sai infotahvli
[caption id="attachment_406211" align="alignnone" width="2000"]
Andra Kirna foto[/caption]
Bernhard Laipmanni pargi korrastamise järel paigaldas Haapsalu linn sinna teabestendi.
Infostendi koostaja Haapsalu arenguspetsialist Ülla Paras ütles, et kuigi Laipmanni juures oli varem väike infotahvel olemas, jäi sellest tema meelest väheks.
Andra Kirna foto[/caption]
Bernhard Laipmanni pargi korrastamise järel paigaldas Haapsalu linn sinna teabestendi.
Infostendi koostaja Haapsalu arenguspetsialist Ülla Paras ütles, et kuigi Laipmanni juures oli varem väike infotahvel olemas, jäi sellest tema meelest väheks. 
Haapsalu valis Paralepa tervisepargi projekteerija
[caption id="attachment_401791" align="alignnone" width="2000"]
Paralepa mets. Foto: Arhiiv[/caption]
Haapsalu linn tahab Paralepa tervisepargi Jaama oja, Ungru oja, mere ja Ungru tee vahel muuta kohaks, kus inimesed saavad aasta läbi liikumisest rõõmu tunda ning kuhu pääseb nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Tervisepargi arendamise eelprojekti koostab ViaVelo Inseneribüroo. Projekt peab valmima augustiks.
Paralepa mets. Foto: Arhiiv[/caption]
Haapsalu linn tahab Paralepa tervisepargi Jaama oja, Ungru oja, mere ja Ungru tee vahel muuta kohaks, kus inimesed saavad aasta läbi liikumisest rõõmu tunda ning kuhu pääseb nii lapsevankri kui ka ratastooliga. Tervisepargi arendamise eelprojekti koostab ViaVelo Inseneribüroo. Projekt peab valmima augustiks. 
Laipmanni monument läbis uuenduskuuri
[caption id="attachment_395878" align="alignnone" width="2000"]
Restauraator Paul Uibopuul on teha veel parandustööd. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Restauraator Paul Uibopuu on andnud Väikese viigi ääres seisvale Bernhard Laipmanni monumendile värskema väljanägemise ja muutused on ootamas ka monumenti ümbritsevat väljakut.
Mõnda aega seisis Laipmanni monument kinnimässituna, sest vajas lubjakompressi. Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul aitab lubjakompress hävitada vetikaid ja muid tegelasi, kes mere ääres seisvat monumenti kahjustavad. „Lubjakompress muudab monumendi taas valgemaks,” ütles Paras. Sama meetodiga on eelmistel aastatel värskema välimuse saanud promenaadi rannatrepistikud, Tobiase mälestusmärk ja teised Haapsalu monumendid.
Restauraator Paul Uibopuul on teha veel parandustööd. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Restauraator Paul Uibopuu on andnud Väikese viigi ääres seisvale Bernhard Laipmanni monumendile värskema väljanägemise ja muutused on ootamas ka monumenti ümbritsevat väljakut.
Mõnda aega seisis Laipmanni monument kinnimässituna, sest vajas lubjakompressi. Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul aitab lubjakompress hävitada vetikaid ja muid tegelasi, kes mere ääres seisvat monumenti kahjustavad. „Lubjakompress muudab monumendi taas valgemaks,” ütles Paras. Sama meetodiga on eelmistel aastatel värskema välimuse saanud promenaadi rannatrepistikud, Tobiase mälestusmärk ja teised Haapsalu monumendid. 
Haapsalu vanim hauatähis – Posti Ado ratasrist
[caption id="attachment_395498" align="alignnone" width="2000"]
Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Haapsalu vana kalmistu saab sel aastal 250aastaseks, kalmistu vanim hauatähis on 16 aastat hilisemast ajast.
Kõige vanem senini säilinud vana kalmistu hauatähis on Posti Ado ratasrist aastast 1789, kuid see ei asu kalmistul, vaid hoopis Haapsalu raekoja esises pargis. Sinna viidi ratasrist arvatavasti 1950. aastate lõpul, kui muuseumi esine kujundati välinäituse alaks. Nüüdseks on samuti esialgu pargis olnud Puhtus asunud Friedrich Schilleri monumendi originaal viidud muuseumisse sisse, kirikukell ja suurtükid aga tagasi linnusesse. Siiani on pargis eksponaatidena reas graniidist verstapost, tänavatulp ja Posti Ado ratasrist.
Malle-Liisa Raigla foto[/caption]
Haapsalu vana kalmistu saab sel aastal 250aastaseks, kalmistu vanim hauatähis on 16 aastat hilisemast ajast.
Kõige vanem senini säilinud vana kalmistu hauatähis on Posti Ado ratasrist aastast 1789, kuid see ei asu kalmistul, vaid hoopis Haapsalu raekoja esises pargis. Sinna viidi ratasrist arvatavasti 1950. aastate lõpul, kui muuseumi esine kujundati välinäituse alaks. Nüüdseks on samuti esialgu pargis olnud Puhtus asunud Friedrich Schilleri monumendi originaal viidud muuseumisse sisse, kirikukell ja suurtükid aga tagasi linnusesse. Siiani on pargis eksponaatidena reas graniidist verstapost, tänavatulp ja Posti Ado ratasrist. 
Alveri auhind läks jagamisele
[caption id="attachment_394821" align="alignnone" width="2000"]
Veiko ja Daire Kaup (vasakult) ning Kristel Saal-Engman ja Reio Engman said auhinnaks Höije Rahu kunstiteose. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu kunagise linnapea Hans Alveri nimelise auhinna said sel aastal kahe korda tehtud maja, Old Hapsal Hoteli ja Hans Huberti villa omanikud.
Mõlemad majad asuvad Haapsalu vanalinnas ja pakuvad külalistele majutust. Eristab maju see, et Saue 2 asuv Hans Huberti villa on uusehitis, hotell Old Hapsal Lahe 11 aga vanast ümber ehitatud.
Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on Saue 2 ilus näide sellest, kuidas sobitada uus maja Haapsalu ajaloolisse keskkonda. „Paljud arvavad, et see on seal kogu aeg olnud. See on sinna nagu valatud,” ütles Paras.
Veiko ja Daire Kaup (vasakult) ning Kristel Saal-Engman ja Reio Engman said auhinnaks Höije Rahu kunstiteose. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu kunagise linnapea Hans Alveri nimelise auhinna said sel aastal kahe korda tehtud maja, Old Hapsal Hoteli ja Hans Huberti villa omanikud.
Mõlemad majad asuvad Haapsalu vanalinnas ja pakuvad külalistele majutust. Eristab maju see, et Saue 2 asuv Hans Huberti villa on uusehitis, hotell Old Hapsal Lahe 11 aga vanast ümber ehitatud.
Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialisti Ülla Parase sõnul on Saue 2 ilus näide sellest, kuidas sobitada uus maja Haapsalu ajaloolisse keskkonda. „Paljud arvavad, et see on seal kogu aeg olnud. See on sinna nagu valatud,” ütles Paras.