Silt: Ülla Paras
Märjamaa ristivargad viisid Ridalast käru
[caption id="attachment_443203" align="aligncenter" width="1920"]
Kalli Pets. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Märjamaa kalmistult üle 40 raud- ja malmristi varastanud kurjategijad jätsid maha Ridala uuelt kalmistult pärit käru.
Ridala uue surnuaia kalmistuvaht Ave Rosenberg oli käru kadumise avastanud juba
Kalli Pets. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Märjamaa kalmistult üle 40 raud- ja malmristi varastanud kurjategijad jätsid maha Ridala uuelt kalmistult pärit käru.
Ridala uue surnuaia kalmistuvaht Ave Rosenberg oli käru kadumise avastanud juba 
Muuseumi ajalookonverents on aasta teadusüritus
[caption id="attachment_442735" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents. Kaire Reiljan[/caption]
Eile jagati Tartus muuseumide aastaauhindu muuseumirotte, millest üks tuli ka Haapsallu – aasta teadusürituse tiitli sai Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents.
Kuigi aasta teadusürituseks nimetati mullusuvine konverents, tõsteti esile just konverentside järjepidevust. „See on eeskujuks ka teistele, et teha konverentsi igal aastal,” ütles hindamiskomisjoni üks liige ja ajalookonverentside sage esineja Kalev Jaago.
Jaago sõnul on ajalookonverents läbi tulnud ka keerulistest aegadest. Üritus on ära jäänud vaid ühel korral koroonapandeemia tõttu.
Aasta teadusürituse tiitlile kandideeris Läänemaa muuseumi ajalookonverents koos Eesti meremuuseumi ja Tallinna linnamuuseumiga. „Suured asjad müüvad küll paremini, aga hajuvad sisuliselt laiali. Kaalukeeleks saigi võibolla see, et praegu on nagu endasse vaatamise aeg. See konverents on endale tehtud ja kohalikus elu
Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents. Kaire Reiljan[/caption]
Eile jagati Tartus muuseumide aastaauhindu muuseumirotte, millest üks tuli ka Haapsallu – aasta teadusürituse tiitli sai Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents.
Kuigi aasta teadusürituseks nimetati mullusuvine konverents, tõsteti esile just konverentside järjepidevust. „See on eeskujuks ka teistele, et teha konverentsi igal aastal,” ütles hindamiskomisjoni üks liige ja ajalookonverentside sage esineja Kalev Jaago.
Jaago sõnul on ajalookonverents läbi tulnud ka keerulistest aegadest. Üritus on ära jäänud vaid ühel korral koroonapandeemia tõttu.
Aasta teadusürituse tiitlile kandideeris Läänemaa muuseumi ajalookonverents koos Eesti meremuuseumi ja Tallinna linnamuuseumiga. „Suured asjad müüvad küll paremini, aga hajuvad sisuliselt laiali. Kaalukeeleks saigi võibolla see, et praegu on nagu endasse vaatamise aeg. See konverents on endale tehtud ja kohalikus elu
Haapsalu linnavalitsus plaanib vanalinna sildistada
[caption id="attachment_441667" align="alignnone" width="1069"]
Haapsalu vanalinna kultuurikilomeetri algus. Vaade Mihkli pargile Karja tänavalt. Valgustusposti külge paigaldatakse kultuurikilomeetri infotahvel ja parki kultuurikilomeetri kaart. Kuvatõmmis kultuurikilomeetri lähteülesandest[/caption]
Haapsalu linnavalitsus kavatseb järgmisel aastal luua Okase muuseumist ja pitsikeskusest vanalinna poole kulgeva „kultuurikilomeetri”, mis toob vanalinna tänavad täis suuri silte.
Jaanuari volikogu istungil küsib linnavalitsus luba kasutada raha, mis kulub kultuurikilomeetril erinevate siltide paigaldamiseks. Eelnõu seletuskirja järgi kulub kultuurikilomeetri rajamiseks üle 52 600 euro, mille eest paigaldatakse Haapsallu 44 silti ja viis vedrukiike.
Linnavalitsus küsib luba omaosaluse, 21 000 euro kasutamiseks. Ülejäänud summa tahab linnavalitsus taotleda riigilt koos ligi miljon eurot maksma mineva pitsikesku
Haapsalu vanalinna kultuurikilomeetri algus. Vaade Mihkli pargile Karja tänavalt. Valgustusposti külge paigaldatakse kultuurikilomeetri infotahvel ja parki kultuurikilomeetri kaart. Kuvatõmmis kultuurikilomeetri lähteülesandest[/caption]
Haapsalu linnavalitsus kavatseb järgmisel aastal luua Okase muuseumist ja pitsikeskusest vanalinna poole kulgeva „kultuurikilomeetri”, mis toob vanalinna tänavad täis suuri silte.
Jaanuari volikogu istungil küsib linnavalitsus luba kasutada raha, mis kulub kultuurikilomeetril erinevate siltide paigaldamiseks. Eelnõu seletuskirja järgi kulub kultuurikilomeetri rajamiseks üle 52 600 euro, mille eest paigaldatakse Haapsallu 44 silti ja viis vedrukiike.
Linnavalitsus küsib luba omaosaluse, 21 000 euro kasutamiseks. Ülejäänud summa tahab linnavalitsus taotleda riigilt koos ligi miljon eurot maksma mineva pitsikesku
1
Monument-majakas sai uue laterna
[caption id="attachment_439465" align="alignnone" width="1920"] Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juht Andry Rütkinen Rohuküla sadamas Põõsaspea tulepaagi ringlaternat Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele üle andmas. Foto: Peeter Saar[/caption]
Väikese viigi äärsel monument-majakal särab nüüd riigilaevastiku annetatud Põõsaspea tulepaagi ajalooline, restaureeritud ringlatern, mille paigaldas Mait Meister OÜst Metaller.
Riigilaevastik annetas linnale ri
Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juht Andry Rütkinen Rohuküla sadamas Põõsaspea tulepaagi ringlaternat Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele üle andmas. Foto: Peeter Saar[/caption]
Väikese viigi äärsel monument-majakal särab nüüd riigilaevastiku annetatud Põõsaspea tulepaagi ajalooline, restaureeritud ringlatern, mille paigaldas Mait Meister OÜst Metaller.
Riigilaevastik annetas linnale ri
Lihula ajalookonverents tegi kummarduse inimestele
[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]
Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku.
„Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt.
Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.
Haapsalu sai Väikse viigi tee-ehituseks raha
[caption id="attachment_432395" align="alignnone" width="1920"]
Väikese viigi ääres kulgev kergliiklustee saab mustkatte ja pikeneb Bürgermeistri holmini. Foto Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu linnavalitsus sai 176 500 eurot toetust, et ehitada välja Väikse viigi äärne ja viigi äärest Bürgermeistri holmile kulgev kergliiklustee. Tee-ehitus läheb maksma üle 252 000 euro, millest linna omaosalus on 75 650 eurot.
Väikese viigi ääres kulgev kergliiklustee saab mustkatte ja pikeneb Bürgermeistri holmini. Foto Urmas Lauri[/caption]
Haapsalu linnavalitsus sai 176 500 eurot toetust, et ehitada välja Väikse viigi äärne ja viigi äärest Bürgermeistri holmile kulgev kergliiklustee. Tee-ehitus läheb maksma üle 252 000 euro, millest linna omaosalus on 75 650 eurot.
Pitsikeskus ootab turismiinfo jagamiseks koolitust ja palka
[caption id="attachment_430240" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta.
Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud.
Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas.
Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta.
Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud.
Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas. 
Enno pargis algas uuenduskuur
[caption id="attachment_424624" align="alignnone" width="1920"]
Kolm istutatud remmelgat muudavad Enno pargi hubasemaks. Foto Ülla Paras[/caption]
Haapsalu Linnahooldus istutas reedel Haapsalu Ernst Enno pargi kalda tänava poolsele küljele kolm rabedat remmelgat „Bullata”, kuid see on pargi uuendamisel alles esimene samm.
Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras ütles, et reedel pandi välja ka hange, millega otsitakse ettevõtet, kes sillutaks Enno monumendi ümbruse ja teed.
Kolm istutatud remmelgat muudavad Enno pargi hubasemaks. Foto Ülla Paras[/caption]
Haapsalu Linnahooldus istutas reedel Haapsalu Ernst Enno pargi kalda tänava poolsele küljele kolm rabedat remmelgat „Bullata”, kuid see on pargi uuendamisel alles esimene samm.
Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras ütles, et reedel pandi välja ka hange, millega otsitakse ettevõtet, kes sillutaks Enno monumendi ümbruse ja teed. 
Haapsalu müüb infopunkti maja maha
[caption id="attachment_421613" align="alignnone" width="1280"]
Haapsalu turismiinfokeskus tegutseb Karja 15 majas viimaseid nädalaid. Seejärel tahab linnavalitsus maja müüki panna. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu turismiinfopunkt kolib veel enne suve pitsikeskusesse ja senine maja läheb müüki.
„Senine turismiinfopunkt Karja 15 on avatud märtsi lõpuni ja alates aprillist tahame kolida kõik vajaliku pitsikeskusesse,“ kinnitas praegu infopunkti pidava SA Läänemaa juhataja Irene Väli. Tema sõnul võiks külastusinfo jagamine pitsikeskuses alata esimesel võimalusel maikuus. „Suvel juunist augustini töötab pitsikeskuses juba väljaõppinud ja kogemustega turismiinfotöötaja,“ ütles ta.
Haapsalu turismiinfokeskus tegutseb Karja 15 majas viimaseid nädalaid. Seejärel tahab linnavalitsus maja müüki panna. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsalu turismiinfopunkt kolib veel enne suve pitsikeskusesse ja senine maja läheb müüki.
„Senine turismiinfopunkt Karja 15 on avatud märtsi lõpuni ja alates aprillist tahame kolida kõik vajaliku pitsikeskusesse,“ kinnitas praegu infopunkti pidava SA Läänemaa juhataja Irene Väli. Tema sõnul võiks külastusinfo jagamine pitsikeskuses alata esimesel võimalusel maikuus. „Suvel juunist augustini töötab pitsikeskuses juba väljaõppinud ja kogemustega turismiinfotöötaja,“ ütles ta.
Raamatukogus kõlasid Ella Enno kõned
[gallery ids="421356,421357,421358,421359,421360,421361"]
Neljapäeval mälestati luuletaja Ernst Ennot tema haual Haapsalu vanal kalmistul ning raamatukogus näitust avades ja Ennost kõneldes.
„Kuna Ernst Enno on Haapsalus elanud pikemalt kui mujal ning kirjutanud siin oma ilusamad mereluuletused ja mitmed lastelaulud, tahame teda siin omaks pidada,“ ütles raamatukogu direktor Ilme Sepp vestluspärastlõunat sisse juhatades.
Haapsalus on viimase kolmekümne aasta jooksul tähistatud kõiki Enno juubelisünnipäevi kirjandussündmustega. Viimastel aastatel, pärast seda kui Ernst Enno lapselaps, kirjanik Elin Toona 2021. aastal taas Eestisse elama asus, on kõiki Enno tähtpäevi tähistatud tema osavõtul.
Tänavu luges Elin Toona ette kaks oma vanaema kõne Ernst Ennost. Need leidis Toona oma emast ja vanaemast järelejäänud pabereid sorteerides alles sellel aastal.