Silt: Ülla Paras

[gallery ids="435659,435660,435688,435661,435658,435662,435664,435665,435666,435667,435668,435669,435670,435671,435673,435674,435675,435677,435678,435679,435680,435681,435682,435683,435684,435685,435686,435687,435689,435690"]   Laupäeval Lihula mõisas peetud ajalookonverentsi keskmes oli kuus Lõuna-Läänemaalt pärit või mingil eluhetkel sealkandis elanud inimest, kes on jätnud jälje ajalukku. „Kõik need mehed, kellest täna räägime, olid positiivsed tegelased, kes tegid palju ära,“ ütles ajaloolane Mati Mandel konverentsi sisse juhatades. Ta lootis, et kõigist kõlanud ettekannetest sünnivad ka artiklid järgmisse Vana-Läänemaa ajaloo kogumikku, sest inimesed, kellest konverentsil kõneldi, oleksid seda väärt. Ettekandjad avasid konverentsil kunstihuvilise meremehe Aleksander Vahteri, liblikateadlase Konstantin Peterseni, spordisangar Aleksander Kreegi, kooliõpetaja ja seltskonnategelase Anton Ulpuse, kunstnik Mihkel Päri ja poliitik Jüri Uluotsa elu.

[caption id="attachment_432395" align="alignnone" width="1920"] Väikese viigi ääres kulgev kergliiklustee saab mustkatte ja pikeneb Bürgermeistri holmini. Foto Urmas Lauri[/caption] Haapsalu linnavalitsus sai 176 500 eurot toetust, et ehitada välja Väikse viigi äärne ja viigi äärest Bürgermeistri holmile kulgev kergliiklustee. Tee-ehitus läheb maksma üle 252 000 euro, millest linna omaosalus on 75 650 eurot.

[caption id="attachment_430240" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse eestvedaja Mirje Simsi sõnul tunnevad käsitöönaised eelkõige puudust koolitusest. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Turismiinfokeskuse viimine pitsikeskusesse kevadel viskas käsitöönaised tundmatus kohas vette: nad peavad leidma vastuseid küsimustele nii Läänemaa kui ka teiste maakondade kohta. Pitsikeskuse juht Mirje Sims ütles, et kõige rohkem tunnevad nad puudust just koolitusest, mida enne kolimist lubati, kuid mida siiani pole olnud. Alguses küll kiire juhendamine oli, kuid piisav koolitus see pitsikeskuse naiste hinnangul ei olnud. Läänemaa turismijuht Ivika Uusmaa kinnitas, et põhjalikum koolitus on veel tulemas.

[caption id="attachment_424624" align="alignnone" width="1920"] Kolm istutatud remmelgat muudavad Enno pargi hubasemaks. Foto Ülla Paras[/caption] Haapsalu Linnahooldus istutas reedel Haapsalu Ernst Enno pargi kalda tänava poolsele küljele kolm rabedat remmelgat „Bullata”, kuid see on pargi uuendamisel alles esimene samm. Haapsalu linnavalitsuse arenguspetsialist Ülla Paras ütles, et reedel pandi välja ka hange, millega otsitakse ettevõtet, kes sillutaks Enno monumendi ümbruse ja teed.

[caption id="attachment_421613" align="alignnone" width="1280"] Haapsalu turismiinfokeskus tegutseb Karja 15 majas viimaseid nädalaid. Seejärel tahab linnavalitsus maja müüki panna. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu turismiinfopunkt kolib veel enne suve pitsikeskusesse ja senine maja läheb müüki. „Senine turismiinfopunkt Karja 15 on avatud märtsi lõpuni ja alates aprillist tahame kolida kõik vajaliku pitsikeskusesse,“ kinnitas praegu infopunkti pidava SA Läänemaa juhataja Irene Väli. Tema sõnul võiks külastusinfo jagamine pitsikeskuses alata esimesel võimalusel maikuus. „Suvel juunist augustini töötab pitsikeskuses juba väljaõppinud ja kogemustega turismiinfotöötaja,“ ütles ta.

[gallery ids="421356,421357,421358,421359,421360,421361"] Neljapäeval mälestati luuletaja Ernst Ennot tema haual Haapsalu vanal kalmistul ning raamatukogus näitust avades ja Ennost kõneldes. „Kuna Ernst Enno on Haapsalus elanud pikemalt kui mujal ning kirjutanud siin oma ilusamad mereluuletused ja mitmed lastelaulud, tahame teda siin omaks pidada,“ ütles raamatukogu direktor Ilme Sepp vestluspärastlõunat sisse juhatades. Haapsalus on viimase kolmekümne aasta jooksul tähistatud kõiki Enno juubelisünnipäevi kirjandussündmustega. Viimastel aastatel, pärast seda kui Ernst Enno lapselaps, kirjanik Elin Toona 2021. aastal taas Eestisse elama asus, on kõiki Enno tähtpäevi tähistatud tema osavõtul. Tänavu luges Elin Toona ette kaks oma vanaema kõne Ernst Ennost. Need leidis Toona oma emast ja vanaemast järelejäänud pabereid sorteerides alles sellel aastal.

[caption id="attachment_420024" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu Lossiplatsi-äärne krunt on veel tühi, kuid linnavalitsus sai sinna uue maja ehitamiseks 2,4 miljoni euro suuruse toetuse. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsus sai uue maja jaoks riigilt 2,4 miljonit eurot toetust, kuid kas hoonet ka ehitama hakatakse, pole veel kindel – see sõltub ehitushinnast. „Mingi kõlakas kuskilt kostab,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles toetuse saamise kohta. „Hõisata saab siis, kui ehitushange on tehtud, majanduskeskkond on praegu väga turbulentne,” lisas Haapsalu arenguspetsialist Ülla Paras.

[caption id="attachment_413232" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse majja tuleb ka kaks korterit ja turismiinfokeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsus plaanib kolida turismiinfokeskuse pitsikeskusse ja rajada samasse majja kaks üürikorterit. Korterid tahab linnavalitsus pitsikeskuse hoone teisele korrusele ehitada selleks, et neid oleks võimalik üürida Haapsallu tööle asuvatele õpetajatele ja meditsiinitöötajatele. „Praegu huvi korterite vastu ei ole, aga see oleks suur argument, kui meil oleks neid pakkuda,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogus.

[gallery ids="411367,411368,411369,411370,411371,411372,411373,411374,411375,411376,411377,411378,411379,411380,411381,411382,411383,411384"]   Reede hommikul leidsid Ridala uuel kalmistul viimse puhkepaiga kevadel Haapsalu kaubamaja esiselt haljasalalt väljakaevatud tsiviilisikud. „Ajad muutuvad, olukorrad ja paigad muutuvad. Ja nii ka matusepaikades,” ütles piiskop Tiit Salumäe. „Oleme täna siia kogunenud, et anda neile rahupaik uues kohas.”