Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_422085" align="alignnone" width="1920"] Umani saadetav redelauto. Foto: Tõnu Parbus[/caption] Haapsalu plaanib järgmise kuu lõpus viia kuuenda abisaadetise Ukraina sõpruslinnale Umanile. Suurim abivahend, mille Haapsalu linnavalitsus koos Rotary klubiga sel korral teele paneb, on korvtõstuk. Päästeauto ostis Haapsalu linnavalitsus mullu Rootsis toimunud oksjonilt 15 000 euroga. Veebruari lõpus toodi sõiduk Eestisse, see jäi Tallinnas tehnilisse kontrolli. Ka praegu on soetatud päästeauto Volvo N12 veel Tallinnas.

[caption id="attachment_420825" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus ja Rotary klubi liige Jaanus Arnover tõid Umanile mõeldud redelauto Rootsist Eestisse. Foto: Tõnu Parbus[/caption] Haapsallaste annetuste toel Umani päästjatele soetatud redelauto jõudis kolmapäeva hommikul Eestisse, Ukrainasse peaks sõiduk viidama aprilli lõpus. Mullu 28. aprillil ründas Venemaa rakettidega Haapsalu sõpruslinna Umanit Ukrainas, rünnakus hukkus 14 inimest. Ohvrite rusude alt päästmine võttis kaua aega, sest linnas polnud redelautot, see tuli mitmesaja kilomeetri kauguselt. Et sarnane olukord ei korduks, otsustas Haapsalu linnavalitsus annetada sõpruslinnale redelauto.

Laupäeval möödub juba kaks aastat sellest, kui Eesti vabariigi aastapäeva tähistamisele langes sõja vari. See vari ei langenud ainult vabariigi aastapäeva pidustustele, vaid ka meie igapäevaelule, ja varjutab meie elu siiani. Kaks aastat on ühelt poolt lühike, teisalt aga pikk aeg. Piisavalt pikk selleks, et sõjafooniga harjuda ja muutuda sõjauudiste suhtes immuunseks.

[caption id="attachment_418034" align="alignnone" width="900"] Uman saab haapsallaste toel Rootsist ostetud redelauto. Foto: erakogu[/caption] Haapsalu linnavalitsus on ostnud Umani päästjatele redelauto, mille tarvis kevadel annetusi küsis. 28. aprillil ründas Venemaa rakettidega Haapsalu sõpruslinna Umanit Ukrainas, rünnakus hukkus 14 inimest. Ohvrite rusude alt päästmine võttis kaua aega, sest linnas polnud redelautot, see tuli mitmesaja kilomeetri kauguselt. Et sarnane olukord ei korduks, otsustas Haapsalu linnavalitsus annetada sõpruslinnale redelauto.

[caption id="attachment_385019" align="alignnone" width="2000"] Möödunud aasta alguses majutasid sõjapõgenikke ka hotellid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaal oli kolmapäevase seisuga üle 370 sõjapõgeniku, kellest 304 olid registreeritud Haapsallu ja 69 Lääne-Nigulasse, nende arv Läänemaal on stabiliseerunud. Sõjapõgenikest ligi kolmandik, 104 on kooliealised ehk 7–17aastased lapsed. Kooliealisi sõjapõgenike lapsi on Haapsalus 82 ja Lääne-Nigula vallas 22.

Nii öeldakse. Ja kindlasti peab see vanasõna praegusel äreval ajalgi paika. Rahuajal on tore sõpradel külas käia ja pidutseda, sõjaajal tuleb aga sõbrale kõhklemata appi rutata ja omakasupüüdmatult talle toeks olla. Õnneks on Eesti seda juba suure sõja esimesest hetkest teinud. Juba mullu 24. veebruaril, kui Vene tankid Kiievi poole liikusid, aitasid Eestist saadud Javelinid (tankitõrje raketikompleksid, mille Ukrainale andmist toona mitmelt poolt armutult materdati) ukrainlastel okupantide rünnakuhoogu nurjata.

[caption id="attachment_406746" align="alignnone" width="2000"] Umani linnapea Irõna Pletnõva (keskel) loodab, et sõpruslinn Haapsalu saab sõjas muserdatud ukraina lastele võimaldada paari nädala pikkusi kosumislaagreid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Uman on Haapsalu sõpruslinn Ukrainas, kuhu Haapsalu linnavalitsus koos siinse Rotary klubiga on pärast sõja algust viinud viiel korral abisaadetisi. Mullu suvel nimetas Uman Haapsalu linnapea Urmas Suklese oma aukodanikuks. Umani kuueliikmeline esindus saabus Haapsallu läinud neljapäeva õhtul, tagasi koju hakkasid umanlased sõitma esmaspäeva hommikul. Lääne Elu rääkis Umani linnapea Irõna Pletnõvaga reede pärastlõunal.

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Ma kirjutan praegu artiklit Jakuudi rahvuslikust liikumisest Üs Tümsü (nende nime kirjutatakse tihti ladina tähtedega ka Ys Tymsy). Liikumine loodi umbes kolm aastat tagasi ja ma isegi tunnen isiklikult inimesi, kes kogu asja algatasid. Jakuutias on mitukümmend aastat eksisteerinud liikumised, mis – parafraseerides nõukogudeaegset kuulsat loosungit – on vormilt kultuuri- või spordiühingud, ent sisuliselt on nad rahvuslikud. Kuna Venemaal on rahvuslikkusega lood halvasti, ehk alati on võimalik sattuda kohtu alla süüdistusega rahvusvahelise vaenu õhutamises, ekstremismis või separatismis, siis tulebki teistsugune kest valida. Üs Tümsü seisab jakuudi traditsioonilise kultuuri säilimise eest, propageerib terveid eluviise (sealhulgas sporti ja alkoholist loobumist) ning väärtustab jakuutide jakuudi keele oskamist.

[caption id="attachment_398765" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Selle korteri aitas meil leida psühholoog Irina, tark ja terase pilguga naine. Tema kõrval väikeses kontoris istudes ja perekondlikke muresid klattides, hirme ja kogemusi jagades ei osanud ma isegi arvata, et tunni aja pärast on mul üks probleem vähem. Kui ta oli mind ära kuulanud, ütles ta otsustavalt, et võib mind aidata. Tõsi, mul oli tol ajal plaan üksi elama hakata. Arvasin, et suhtekriis, mida me abikaasaga läbi elasime, on punktis, millest tagasipääsu pole. Aga ma eksisin.