Silt: sõda ukrainas
1
Juhtkiri: vari püsib
Laupäeval möödub juba kaks aastat sellest, kui Eesti vabariigi aastapäeva tähistamisele langes sõja vari. See vari ei langenud ainult vabariigi aastapäeva pidustustele, vaid ka meie igapäevaelule, ja varjutab meie elu siiani.
Kaks aastat on ühelt poolt lühike, teisalt aga pikk aeg. Piisavalt pikk selleks, et sõjafooniga harjuda ja muutuda sõjauudiste suhtes immuunseks.
Haapsallu jõuab peagi Umanile mõeldud redelauto
[caption id="attachment_418034" align="alignnone" width="900"] Uman saab haapsallaste toel Rootsist ostetud redelauto. Foto: erakogu[/caption]
Haapsalu linnavalitsus on ostnud Umani päästjatele redelauto, mille tarvis kevadel annetusi küsis.
28. aprillil ründas Venemaa rakettidega Haapsalu sõpruslinna Umanit Ukrainas, rünnakus hukkus 14 inimest. Ohvrite rusude alt päästmine võttis kaua aega, sest linnas polnud redelautot, see tuli mitmesaja kilomeetri kauguselt. Et sarnane olukord ei korduks, otsustas Haapsalu linnavalitsus annetada sõpruslinnale redelauto.
Sõjapõgenike hulk on stabiliseerunud
[caption id="attachment_385019" align="alignnone" width="2000"] Möödunud aasta alguses majutasid sõjapõgenikke ka hotellid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaal oli kolmapäevase seisuga üle 370 sõjapõgeniku, kellest 304 olid registreeritud Haapsallu ja 69 Lääne-Nigulasse, nende arv Läänemaal on stabiliseerunud.
Sõjapõgenikest ligi kolmandik, 104 on kooliealised ehk 7–17aastased lapsed. Kooliealisi sõjapõgenike lapsi on Haapsalus 82 ja Lääne-Nigula vallas 22.
Juhtkiri: sõpra tunned hädas
Nii öeldakse. Ja kindlasti peab see vanasõna praegusel äreval ajalgi paika. Rahuajal on tore sõpradel külas käia ja pidutseda, sõjaajal tuleb aga sõbrale kõhklemata appi rutata ja omakasupüüdmatult talle toeks olla. Õnneks on Eesti seda juba suure sõja esimesest hetkest teinud. Juba mullu 24. veebruaril, kui Vene tankid Kiievi poole liikusid, aitasid Eestist saadud Javelinid (tankitõrje raketikompleksid, mille Ukrainale andmist toona mitmelt poolt armutult materdati) ukrainlastel okupantide rünnakuhoogu nurjata.
Umani linnapea: me võidame, sest meil pole muud väljapääsu
[caption id="attachment_406746" align="alignnone" width="2000"] Umani linnapea Irõna Pletnõva (keskel) loodab, et sõpruslinn Haapsalu saab sõjas muserdatud ukraina lastele võimaldada paari nädala pikkusi kosumislaagreid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Uman on Haapsalu sõpruslinn Ukrainas, kuhu Haapsalu linnavalitsus koos siinse Rotary klubiga on pärast sõja algust viinud viiel korral abisaadetisi. Mullu suvel nimetas Uman Haapsalu linnapea Urmas Suklese oma aukodanikuks.
Umani kuueliikmeline esindus saabus Haapsallu läinud neljapäeva õhtul, tagasi koju hakkasid umanlased sõitma esmaspäeva hommikul. Lääne Elu rääkis Umani linnapea Irõna Pletnõvaga reede pärastlõunal.
Aimar Ventsel: Venemaa väikerahvad Ukraina-Vene sõjas
[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption]
Ma kirjutan praegu artiklit Jakuudi rahvuslikust liikumisest Üs Tümsü (nende nime kirjutatakse tihti ladina tähtedega ka Ys Tymsy). Liikumine loodi umbes kolm aastat tagasi ja ma isegi tunnen isiklikult inimesi, kes kogu asja algatasid. Jakuutias on mitukümmend aastat eksisteerinud liikumised, mis – parafraseerides nõukogudeaegset kuulsat loosungit – on vormilt kultuuri- või spordiühingud, ent sisuliselt on nad rahvuslikud.
Kuna Venemaal on rahvuslikkusega lood halvasti, ehk alati on võimalik sattuda kohtu alla süüdistusega rahvusvahelise vaenu õhutamises, ekstremismis või separatismis, siis tulebki teistsugune kest valida. Üs Tümsü seisab jakuudi traditsioonilise kultuuri säilimise eest, propageerib terveid eluviise (sealhulgas sporti ja alkoholist loobumist) ning väärtustab jakuutide jakuudi keele oskamist.
Sõja jalust: viimane
[caption id="attachment_398765" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Selle korteri aitas meil leida psühholoog Irina, tark ja terase pilguga naine. Tema kõrval väikeses kontoris istudes ja perekondlikke muresid klattides, hirme ja kogemusi jagades ei osanud ma isegi arvata, et tunni aja pärast on mul üks probleem vähem.
Kui ta oli mind ära kuulanud, ütles ta otsustavalt, et võib mind aidata. Tõsi, mul oli tol ajal plaan üksi elama hakata. Arvasin, et suhtekriis, mida me abikaasaga läbi elasime, on punktis, millest tagasipääsu pole. Aga ma eksisin.
Hannes Rumm: Prigožin poetas Putini ajaloo prügikasti
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Vladimir Putin on olnud Venemaa president 23 aastat, aga kõige halvem päev tema valitsemise ajaloos oli laupäev, 24. juuni 2023, mil sõjapealik Jevgeni Prigožin korraldas sõjakäigu Moskva peale.
Kui Putin alustas 2022. aasta veebruaris sõda Ukraina vastu, oli selle eesmärgiks kirjutada end Venemaa ajalukku Peeter Suure kõrvale. Peeter Suur teadupärast laiendas Venemaa territooriumi muuhulgas Balti riikide arvelt ja võitles Venemaale Läänemere kaudu väljapääsu maailma. Seepärast on Venemaal Peetrisse ikka imetlusega suhtutud ja teda ajalooõpikutes kõige rohkem väärtustatud.