Silt: turvalepa turbaraba

Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas neljapäeval, et enne keskkonnaloa saamist peab kaevandaja rajama kaevandusele kõige lähemasse majapidamisse puurkaevu ning tellima põhjalikud uuringud selle kohta, kuidas turba freesimine Turvalepa rabas võib mõjuda sealsele põhjaveele ja loodusele.

[caption id="attachment_423823" align="alignnone" width="1241"] Eesti maaülikooli teadur, keskkonnaökoloog, sookureuurija Ivar Ojaste on kindel, et turbakaevandus mõjutab piirkonna põhjavett. Foto: erakogu[/caption] Looduskaitsjate ja teadlaste hinnangul oleks mõistlik Turvalepa raba taastada ilma sealt 30 aastat turvast kaevandamata. Kuigi seaduse järgi ei pea kaevandaja keskkonnamõju hindama, nõuab kohalik omavalitsus põhjalikke uuringuid, sest 30 aastaks kaevandusloa andmine võib rikkuda ümbruskonna külade kaevuvee ja teha korvamatut kahju loodusele: raba on tasapisi hakanud taastuma ja kaevandus piirneb looduskaitsealaga. „Et tekiks turvaline teadmine, et kaevuvesi ja kõik muu on kontrolli all,“ ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa.

[caption id="attachment_422182" align="alignnone" width="696"] Ole Sein (vasakult) Eesti Killustikust, Mihkel Annusver ja Martin Nurme keskkonnaametist ning valla keskkonnanõunik Remi Treier Taebla koosolekul. Foto Urmas Lauri.[/caption] Turvalepa turbaraba ümbruse külade elanikud nõuavad, et turbakaevanduse uuesti alustamiseks tuleks enne kindlasti koostada keskkonnamõjude hinnang.

[caption id="attachment_420687" align="alignnone" width="1920"] Turvalepa Saare talu peremehe Jüri Bachmani kaev on turbaraba servast vaid kilomeetri kaugusel. Kas turbakaevandamine võiks tema pere joogivee ohtu seada, mees ei tea, sest vastavat uuringut pole veel tehtud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Turvalepa naaberkülade elanikud nõuavad, et enne, kui rabas taas turba kaevandamist lubatakse, tuleb seal läbi viia inventuur ja korraldada keskkonnamõjude hindamine, mille peab tegema kaevandajast sõltumatu ekspert. Turvalepa turbatootmisala vahetuses läheduses on Allikmaa, Turvalepa, Võntküla, Kedre, Leediküla ja Pälli küla ning Palivere alevik. 132 ümbruskonna elanikku andsid oma allkirja pöördumisele, milles juhitakse tähelepanu kaevandamisega seotud muredele. —- [gallery ids="420771,420772,420776,420773,420774,420775,420777,420778,420779,420780,420781,420782,420783,420784,420785,420786,420787,420788,420789"]

Turvalepa elanikele ei meeldi sugugi, et sealses rabas tahetakse hakata uuesti turvast kaevandama. Kui turbatootmine täistuuridel käima läheks, veetaks sealt 15 aasta jooksul välja 150 000 tonni freesturvast. Kujutage ette seda rabas müttavate masinate müra ja hiigelsuurte turbaautode rataste alt õhku paiskuvat teetolmu. Seega pole lähituleviku vaatepilt just meeldivate killast.

[caption id="attachment_418760" align="alignnone" width="1920"] Eesti Killustiku mäetööde juht Ole Sein (esiplaanil paremal) ütles, et külaelanikel pole vaja kaevude pärast hirmu tunda, sest turbatootmine põhjavett nii kaugele ei mõjuta. Foto Urmas Lauri[/caption] Et Turvalepa turbatootmisala ei toodaks süsihappegaasi, tuleks see lõpuni kaevandada ja seejärel rabana taastada. Turbakaevandamine lähedalasuva küla rahvale ei meeldi, kuid Turvalepa raba tuleb korda teha, et see süsinikdioksiidi (CO2) välja ei paiskaks.

[caption id="attachment_336479" align="alignnone" width="1600"] Mis uuringute järel saab, sõltub sellest, kas Turvalepa rabas on piisavalt turvast. Urmas Lauri[/caption] Poolteist aastat tagasi said Turvalepa ja Võntküla elanikud kergemalt hingata, sest Turvalepa rabas turvast kaevandada soovinud Peatec OÜ loobus plaanist. Nüüd on kaevandamisoht taas tekkimas, sest osaühing Eesti Killustik on rabas alustamas geoloogilisi uuringuid. Aastal 2016 kandis keskkonnaminister oma määrusega Turvalepa turbatootmisala kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja ning seda ümbritseva turbamaardla kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Sellest määrusest lähtuvalt tahabki Eesti Killustik uurida Turvalepa mahajäetud tootmisala ja seda ümbritseva ala turbavaru. Varem on turbavaru uuritud 1987. aastal ning 1995. aastal tehti seal mahajäetud turbatootmisala jääkvaru uuring. Hinnanguliselt on Turvalepas vähelagunenud turvast 30 000 tonni ja hästilagunenud turvast 70 000 tonni. Eesti Killustik tahab aga täpsemalt teada, palju se

[caption id="attachment_254046" align="alignnone" width="900"] Turvalepa turbaraba. Foto Urmas Lauri[/caption] Tallinna firma Peatec loobus plaanist hakata Turvalepa rabas turvast kaevandama ja palus keskkonnaametil keskkonnamõju hindamise protsess lõpetada. Novembri lõpus esitas Turvalepa turbakaevandust rajada soovinud Peatec OÜ keskkonnaametile avalduse, milles loobus kaevandamisloa taotlusest. Keskkonnaamet lõpetaski 2. detsembril Turvalepa turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse menetlemise. „Niibi rabas toimuva taustal ei ole praegu soodne aeg Turvalepa mahajäetud turbatootmisalal maavara kaevandamise loa taotlemisega jätkata,” põhjendas kavandamisplaanist loobumist Peatec OÜ juhatuse liige Taavi Loogna.

[caption id="attachment_254056" align="aligncenter" width="900"] Turbarabani on Koogi talu puurkaevust vaid 800 meetrit, osutas talu perenaine Kaja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aasta aega kestnud vaikus Turvalepa turbaraba keskkonnamõju hindamises tekitab külaelanikes ärevust, kahtlustatakse, et kaevandamisluba tahetakse välja anda salaja. Kaks aastat tagasi loodud Tallinna firma Peatec OÜ soovib saada Turvalepa turbarabas kaevandamisluba. Keskkonnamõju hindamise programmi tunnistas keskkonnamet kõlblikuks aasta tagasi, kuid seejärel pole midagi kosta olnud ning see tekitab turbaraba naabruses olevate külade elanikes ärevust. Vaikus põhjustab ärevust “On vaikus. Mingit infot pole,” tõdes Võntküla külaseltsi juhatuse liige Rutt Lillepea. “Meil oli üks kokkusaamine [keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus Võntkülas 19. oktoobril 2017], kus kaevandajad käisid. Väga palju rahvast oli koos. Saime lubaduse, et võtavad veeproove pikema aja vältel. Meie soovisime eelnevalt uuringuid, seda lubati, aga pole alustatud.” Turbarabale lähima Koogi talu õu on turbaraba servast 800 meetri kaugusel.