Silt: Tiiu Randmann-Mihkla

[caption id="attachment_241098" align="aligncenter" width="900"] Haapsalu aselinnapea Liina Põld ja kunstikooli direktor Marika Aedviir õpilaste näituse „Kuidas mõista linnaruumi” avamisel. Taustal Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu aselinnapead Liina Põldu šokeerisid näitusel otse presidendi pildi all direktori laual olev poolik lauaviina pudel ja pits.

[caption id="attachment_240921" align="alignright" width="900"] EKA tudengite näitus tänavu jaanuaris Haapsalu linnagaleriis. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Kui viis kunstiakadeemia tudengit jaanuarikuus Haapsalu linnagaleriis oma skulptuuri- ja installatsiooninäituse üles panid, ei osanud neist keegi arvata, et nad on terve juuni esimeseks nädalaks linnas tagasi. Seekordki näitust korraldamas, aga mitte endi, vaid koolinoorte oma. Avalikus pargis, Krahviaias! Võib ju tekkida küsimus, kas beebide riputamisega tähelepanu pälvinud noor kunstnik LAURi õpetab lastele šokikunsti? Mari Väljaotsa installatsioonist „Meie viimane kodu on haud” võib selline mulje jääda, kuid kas see pole tõde ja elu paratamatus? Läbi aastasadade on kunstnikud pidanud vajalikuks tuletada vaatajatele meelde elu kaduvust. Meie kiirel ajastul võib see olla ehk üleskutse rohkem märgata ja väärtustada aega.

[caption id="attachment_240812" align="alignright" width="900"] Haapsalu õpilaste loodud installatsioonis „dire kabinet” kasutati algul ka viinapudelit ja pitsi. Pildil on autorid näituse avamisel. eilseks olid direktori lauale jäänud vaid kohvitassid ja ajalehed. Foto: Arvo Tarmula[/caption]Kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla andis survele järele ja eemaldas juba üles pandud installatsioonist kaks detaili – viinapudeli ja pitsi. Haapsalu Krahviaias on juba nädal aega avatud Haapsalu koolide õpilaste installatsioonide näitus. Kuus päeva olid installatsiooni „Dire kabinet” osaks viinapudel ja pits, neljapäevast neid seal enam ei ole. Direktori töölaual on vaid paberid, ajalehed ja kohvitassid.

[caption id="attachment_240812" align="alignnone" width="900"] Installatsioon „Dire kabinet” Haapsalu Krahviaias. Arvo Tarmula foto[/caption] Kui viis kunstiakadeemia tudengit jaanuarikuus Haapsalu linnagaleriis oma skulptuuri- ja installatsiooninäituse üles panid, ei osanud neist keegi arvata, et nad on terve juuni esimeseks nädalaks linnas tagasi. Seekordki näitust korraldamas, aga mitte endi, vaid koolinoorte oma. Avalikus pargis, Krahviaias! Võib ju tekkida küsimus, kas beebide riputamisega tähelepanu pälvinud noor kunstnik LAURi õpetab lastele šokikunsti? Mari Väljaotsa installatsioonist „Meie viimane kodu on haud” võib selline mulje jääda, kuid kas see pole tõde ja elu paratamatus? Läbi aastasadade on kunstnikud pidanud vajalikuks tuletada vaatajatele meelde elu kaduvust. Meie kiirel ajastul võib see olla ehk üleskutse rohkem märgata ja väärtustada aega. Kõik kaheksa installatsiooni piiskopilinnuse kõrval pargis kannavad erinevat sõnumit, kuid on otsesemal või kaudsemal viisil inspireeritud Haapsalust.

Haapsalu puudele ilmusid läinud nädalal silmapaarid, mis kõik juhatasid ühte suunda. Kes suuniseid järgis, jõudis kunstikooli õuegaleriisse, kus on avatud kaasaegse kunsti stuudio noorte näitus „Terava pilguga”. Nagu näituse nimigi ütleb, on noored stuudiolased võtnud oma terava pilgu alla tänapäevaelu probleemid – nii globaalsed, mis teleri- ja ajalehtede vahendusel uksest-aknast sisse tungivad, kui ka need, millega noored oma pead vaevavad.