Silt: Tiit Salumäe
11
Haapsalust võib saada piiskopkonna keskus
[caption id="attachment_225853" align="alignnone" width="900"]
EELK piiskopi Tiit Salumäe sõnul muudab piiskopkondade loomine juhtimise lihtsamaks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui luterlik kirik asutab piiskopkonnad, võib Haapsalust saada taas Saare-Lääne piiskopkonna keskus ja Haapsalu toomkirikust piiskopkonna peakirik.
Aprilli lõpul otsustas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu asutada Eestis piiskopkonnad. Vastates küsimusele, kas võiks loota või arvata, et selle käigus taastatakse kunagine Saare- ja Lääne piiskopkond ning Haapsalu toomkirik saab jälle piiskopkonna peakirikuks ehk katedraalkirikuks, arvas piiskop Tiit Salumäe, et nii see võiks ju olla.
Salumäe hinnangul on piiskopkondade asutamine tagasipöördumine ristiusustamise algusaegade juurde. Ta tõi esile, et piiskopkonnad otsustati Eestis taastada juba enne sõda, kuid okupatsioonid ei andnud selleks võimalust. „Välis-Eesti kirikus tehti piiskopkond sõja lõpu järel suhtelistelt ruttu,” tõdes ta.
EELK piiskopi Tiit Salumäe sõnul muudab piiskopkondade loomine juhtimise lihtsamaks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kui luterlik kirik asutab piiskopkonnad, võib Haapsalust saada taas Saare-Lääne piiskopkonna keskus ja Haapsalu toomkirikust piiskopkonna peakirik.
Aprilli lõpul otsustas Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) kirikukogu asutada Eestis piiskopkonnad. Vastates küsimusele, kas võiks loota või arvata, et selle käigus taastatakse kunagine Saare- ja Lääne piiskopkond ning Haapsalu toomkirik saab jälle piiskopkonna peakirikuks ehk katedraalkirikuks, arvas piiskop Tiit Salumäe, et nii see võiks ju olla.
Salumäe hinnangul on piiskopkondade asutamine tagasipöördumine ristiusustamise algusaegade juurde. Ta tõi esile, et piiskopkonnad otsustati Eestis taastada juba enne sõda, kuid okupatsioonid ei andnud selleks võimalust. „Välis-Eesti kirikus tehti piiskopkond sõja lõpu järel suhtelistelt ruttu,” tõdes ta.
Algas Jaani kiriku tornikiivri remont
[caption id="attachment_326962" align="alignnone" width="1024"]
Jaak Vasara trompetimäng kirikutornis pani kõik kohaletulnud pilku tõstma. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Esmaspäeval algasid Haapsalu Jaani kiriku torni renoveerimistööd, torn peaks korda saama septembri lõpuks.
Remondi juhatas sisse Haapsalu muusikakooli direktori Jaak Vasara trompetimäng Jaani kiriku tornist ja sellele järgnenud väike palvus kiriku juures.
Suvi läbi kestva remondi käigus vahetab ja korrastab restaureerimisfirma Resteh OÜ tornikiivri puidust kandekonstruktsiooni ja torn saab peale ka uue pleki. Restaureerimisprojekti tegi kirikutele spetsialiseerunud Rändmeister OÜ. Tööde lõpptähaeg on 31. september.
„Selle kirikutorni puitkonstruktsioon on väga halvas seisukorras,” rääkis ehitusjärelevalvet tegeva Covenant OÜ juhatuse liige Aarne Keldrima. „Selle kohta sobib vana inseneride nali: konstruktsiooni hinnates pole aru saada, miks see torn veel püsti seisab. Põhjus aga on väga lihtne – sest ta on harjunud seisma,” täiendas Keldrima.
Jaak Vasara trompetimäng kirikutornis pani kõik kohaletulnud pilku tõstma. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Esmaspäeval algasid Haapsalu Jaani kiriku torni renoveerimistööd, torn peaks korda saama septembri lõpuks.
Remondi juhatas sisse Haapsalu muusikakooli direktori Jaak Vasara trompetimäng Jaani kiriku tornist ja sellele järgnenud väike palvus kiriku juures.
Suvi läbi kestva remondi käigus vahetab ja korrastab restaureerimisfirma Resteh OÜ tornikiivri puidust kandekonstruktsiooni ja torn saab peale ka uue pleki. Restaureerimisprojekti tegi kirikutele spetsialiseerunud Rändmeister OÜ. Tööde lõpptähaeg on 31. september.
„Selle kirikutorni puitkonstruktsioon on väga halvas seisukorras,” rääkis ehitusjärelevalvet tegeva Covenant OÜ juhatuse liige Aarne Keldrima. „Selle kohta sobib vana inseneride nali: konstruktsiooni hinnates pole aru saada, miks see torn veel püsti seisab. Põhjus aga on väga lihtne – sest ta on harjunud seisma,” täiendas Keldrima. 
Lääne praostkond valmistub kuuendaks Missioks
[caption id="attachment_325766" align="alignnone" width="2000"]
EELK Misjonikeskuse juht, õpetaja Leevi Reinaru on Missio korraldamise juures olnud algusest peale. Andra Kirna[/caption]
Tänavu augustis saab Läänemaal kuuendat kordateoks üritustesari Missio.
Tänavune Missio, mille teema on „Rõõm vabadusest”, on pühendatud 30 aasta möödumisele Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Lääne- ja Pärnumaa korraldatud Missiost.
Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) Lääne-Nigula koguduse õpetaja ja EELK Misjonikeskuse juht Leevi Reinaru meenutas, et kõik sai alguse 1991. aastal. „Soomes oli seda tehtud ja kogetud. Sattusin seal seltskonda, kes niisuguseid üritusi teeb, ja võtsime eeskuju,”rääkis ta. Esimene Missio toimus Läänemaal nädal pärast iseseisvuse taastamist.
EELK Misjonikeskuse juht, õpetaja Leevi Reinaru on Missio korraldamise juures olnud algusest peale. Andra Kirna[/caption]
Tänavu augustis saab Läänemaal kuuendat kordateoks üritustesari Missio.
Tänavune Missio, mille teema on „Rõõm vabadusest”, on pühendatud 30 aasta möödumisele Eesti taasiseseisvumisest ja esimesest Lääne- ja Pärnumaa korraldatud Missiost.
Eesti evangeelse luteri kiriku (EELK) Lääne-Nigula koguduse õpetaja ja EELK Misjonikeskuse juht Leevi Reinaru meenutas, et kõik sai alguse 1991. aastal. „Soomes oli seda tehtud ja kogetud. Sattusin seal seltskonda, kes niisuguseid üritusi teeb, ja võtsime eeskuju,”rääkis ta. Esimene Missio toimus Läänemaal nädal pärast iseseisvuse taastamist. 
Õppus: kuidas päästa kultuurivara?
[caption id="attachment_325512" align="alignnone" width="2000"]
Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi.
Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist.
Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng.
Piiskop Tiit Salumäe tutvustas toomkirikut, mille suurim väärtus on keskaegsed puuskulptuurid. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Et muuseumides ja kirikutes on tallel kunsti- ja ajalooväärtusi, mis võivad tulekahjus hävida, korraldavad muinsuskaitse- ja päästeamet seal õppusi ja koolitusi.
Tulekahjud muuseumides ja kirikutes pole sagedased, kuid aeg-ajalt neid siiski juhtub, mis tähendab kultuuripärandi hävimist.
Tänavu jaanuaris hävis Narva-Jõesuus Kaasani kiriku tulekahjus hulk hinnalist vara, paari aasta eest põles maha Piirissaare vanausuliste kirik. Viimaste aastate üks kõige šokeerivamaid kirikutulekahjusid, mille kustutamist miljonid inimesed üle maailma teleekraanilt jälgisid, oli Pariisi Notre-Dame’i katedraali põleng. 
Nõva koguduse hingekarjane pani ameti maha
[caption id="attachment_319453" align="alignnone" width="2000"]
Emeriitõpetaja Peeter Krall sai pühapäeval koguduselt lahkumiskingiks Nõva pühakoja maketi, tema kõrval on abikaasa ja koguduse uus õpetaja Leevi Reinaru. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Pühapäeval läks piduliku jumateenistusega emerituuri kümme aastat Nõva kogudust teeninud kirikuõpetaja Peeter Krall.
Krall oli Nõva koguduse hingekarjane 2010. aastast ja sellega on ta kõige pikemalt ametis olnud Nõva kirikuõpetaja. Enne seda Nõval oma kirikuõpetajat ei olnud, olid vaid hooldajaõpetajad. Krall ütles Lääne praostkonna aastakirjale Scripta Annalia, et otsustas Nõva koguduse õpetaja kohalt lahkuda tervislikel põhjustel – häälepaelad ei pea vastu.
Piiskop Tiit Salumäe sõnul hakkab Nõva kogudust nüüd hooldajaõpetajana teenima Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru. Reinarule pole Nõva võõras, sest aastatel 1994–2006 oli ta Nõva Püha koguduse hooldajaõpetaja.
Emeriitõpetaja Peeter Krall sai pühapäeval koguduselt lahkumiskingiks Nõva pühakoja maketi, tema kõrval on abikaasa ja koguduse uus õpetaja Leevi Reinaru. Foto: Piret Pärnapuu[/caption]
Pühapäeval läks piduliku jumateenistusega emerituuri kümme aastat Nõva kogudust teeninud kirikuõpetaja Peeter Krall.
Krall oli Nõva koguduse hingekarjane 2010. aastast ja sellega on ta kõige pikemalt ametis olnud Nõva kirikuõpetaja. Enne seda Nõval oma kirikuõpetajat ei olnud, olid vaid hooldajaõpetajad. Krall ütles Lääne praostkonna aastakirjale Scripta Annalia, et otsustas Nõva koguduse õpetaja kohalt lahkuda tervislikel põhjustel – häälepaelad ei pea vastu.
Piiskop Tiit Salumäe sõnul hakkab Nõva kogudust nüüd hooldajaõpetajana teenima Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru. Reinarule pole Nõva võõras, sest aastatel 1994–2006 oli ta Nõva Püha koguduse hooldajaõpetaja.
