Silt: tiina leesik

[gallery ids="401138,401140,401142,401144,401146,401148,401150,401152,401154,401156,401158,401160,401162,401164,401166,401168,401170,401172,401174,401176,401178,401180,401182,401184,401186,401188,401190"] Malle-Liisa Raigla fotod Kolmapäeva õhtul meenutati Ristil küüditatuid. Naiskodukaitsja Tiina Leesiku sõnul oli 14. juuni 82 aastat tagasi Eesti rahva üks mustemaid päevi. Selle päeva meenutuseks sai Ristil kuulda kuuldemängulikku vestlust ühe küüditatud pere loost. „Selliseid lugusid on üle Eesti tuhandeid,” ütles Leesik.

[gallery ids="388463,388465,388467,388469,388471,388473,388475,388477,388479,388481,388484,388486,388490,388492,388494,388497,388501,388503,388505,388509,388511,388513,388515"] Fotod: Andra Kirna Haapsalu külaline Gerly Tinn proovis ainult viitade järgi jõuda bussijaamast Hestia spaasse ja sealt edasi Lossiplatsile. „Mõte on jälgida ja vaadata, kas bussiga Haapsallu saabunul on võimalik ilma nutiabivahendeid kasutamata läbi linna kohale jõuda,” ütles eksperimendi korraldanud Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini diplomand Tiina Leesik. Haapsalu viidasüsteemi uurib ta oma lõputöö tarbeks. Gerly Tinn, kes vabatahtliku turistina katsejäneseks osutus, on varem küll paaril korral Haapsalus käinud, aga lasknud end siin ringi sõidutada. „Kuursaalis käisime ja kusagil söömas, randa viidi ka, aga ma nautisin hoolitsust ja ise teed jälgima küll ei pidanud,“ meenutas Tinn varasemat Haapsalu külastamist. Nüüd köitis bussijaamas Tinni tähelepanu kohe linnakaart. Sellega lähem tutvumine tõi aga hämmelduse. „Haapsalus Hestiat ei ole,“ nentis Tinn kaarti uurides. Seekord tulid „vaatlejad“ „turistile“ appi. Majutusasutus ja spaa oli kaardil tähistatud vana nimega – Laine.

[gallery ids="357728,357730,357732,357734,357736,357738,357740,357742,357744,357746,357748,357750,357752,357754,357756,357758,357760,357762,357764,357766,357768,357770,357772,357774,357776,357778,357780,357782,357784,357786,357788,357790"] Malle-Liisa Raigla fotod Märtsiküüditamise 73. aastapäeva sündmused algasid Läänemaa raudteejaamades juba 24. märtsi õhtul. Haapsalu raudteejaamas süütasid mälestusküünla 3- ja 6-aastasena küüditatud Sirje Tarve ja Martin Alp. Süüdatud küünla õnnistas piiskop Tiit Salumäe, kõik kohalolnud said mälestustulele kaasa anda head mõtted ning naiskodukaitsjad viisid tule Ristile. Ristilt edasi liikus tuli Riisiperre ja sealt edasi Paldiskisse, kus jätkab reede hommikul teed Narva poole. Neljapäeva õhtul võrdlesid kõnepidajad 73 aastat tagasi Eestis toimunut praegu Ukrainas toimuvaga. „On uskumatu, et tänapäeval toimub samasugune Ukraina elanikkonna ebaseaduslik sunniviisiline viimine Venemaale,” ütles Lääne maleva pealik major Andres Välli.

[caption id="attachment_265917" align="alignnone" width="1280"] Küüditamise aastapäeva tähistamine algab juba täna õhtul. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Märtsiküüditamise 73. aastapäeva sündmused algavad Läänemaa raudteejaamades juba 24. märtsi õhtul. „Kuupäev on selline, sest 73 aastat tagasi sel päeval protsess juba käis. Ohutuled juba olid, öösel läks küüditamine lahti ja kestis 28. märtsini,” ütles naiskodukaitsja Tiina Leesik. Haapsalu raudteejaamas algab tseremoonia täna kell 20. Meenutusõhtul loeb luuletuse naiskodukaitsja Margareth Kampmann ning kõnelevad kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli, piiskop Tiit Salumäe ja Eesti Memento juhatuse esimees Arnold Aljaste.

[caption id="attachment_331725" align="alignnone" width="696"] Juuniküüditamise 80. aastapäev Ristil. Foto Andra Kirna[/caption] Eile meenutati ka Ristil Läänemaalt viidud küüditatuid. Risti raudteejaama juures etendati küüditamiselugu kirjades „Albert ja Helmi”. Loo autor ja lavastaja Tiina Leesik on pärit sealsamast Ristilt. „Mu ema ja vanaema olid siin raudteetöölised, kuid lapsena ei teadnud ma, millist sünget saladust Risti raudteejaam endas hoiab. Kui sellest rääkima hakati, innustas see uurima ja lugema,“ ütles ta. Mälestustseremooniast võtsid osa Kaitseliidu Risti malevkonna esindajad, kodutütred, noorkotkad, Risti elanikud. Kohal viibisid ja sõna said Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Neeme Suur, piiskop Tiit Salumäe, Haapsalu kunagise linnapea Hans Alveri järeltulija Jaan Alver.

Ristil, mida 1941. aastal läbisid küüditatute rongid, meenutatakse 14. juunil Läänemaalt viiduid. Kell19 on inimesed oodatud Risti mälestusmärgi juurde. Seal etendatakse lugu „Albert ja Helmi”,mis on naiskodukaitse Risti jaoskonna liikme Tiina Leesiku sõnul traditsiooniline küüditamise lugu – pereisa Albert viiakse ära ja maha jääb ema Helmi kahe lapsega. „Lugu kirjavahetusena Siberist Alberti ja Eestis Helmi vahel,” lisas Leesik. Loo on välja mõelnud ja kirjutanud Leesik ise ning ta ütles, et tegemist ei ole dokumentaallooga. „Lugu on

[caption id="attachment_330637" align="alignnone" width="1024"] Restauraator Paul Uibopuu uuendas kevadel Hans Alveri monumenti. Foto Arvo Tarmula[/caption] Juuniküüditamise 80.aastapäeva tähistatakse Haapsalus ja Ristil mälestushetkede, näituse avamise ja etendusega. „Väga eriline päev Haapsalu jaoks, sest on otseselt seotud meie linnaga,” ütles piiskop Tiit Salumäe. Sel aastal on Haapsalu juuniküüditamise aastapäeva üritused suuresti seotud kunagise linnapea Hans Alveriga. Alver oli üks neist, kes 14. juunil 1941 arreteeriti ja hiljem hukati. „Pühendame selle päeva linnapea Alveri mälestusele, kes on Haapsalu linnale väga palju teinud,” lisas Salumäe.