Silt: Terje Parra
Siilid tulid koju (täiendatud 15. augustil)
[caption id="attachment_431424" align="alignnone" width="1920"]
Siilid. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsallu, Kopli tänava aeda jõudis tagasi siiliema koos poegadega, kes mõne nädala eest loomapäästegrupi vabatahtliku Terje Parra juurde Uuemõisa kosuma viidi. Ühinguga ühendust võtnud Aita Mölderi sõnul olid siilipere avastanud varesed siilipoegadele tõsiseks ohuks.
Siilid. Foto: Andra Kirna[/caption]
Haapsallu, Kopli tänava aeda jõudis tagasi siiliema koos poegadega, kes mõne nädala eest loomapäästegrupi vabatahtliku Terje Parra juurde Uuemõisa kosuma viidi. Ühinguga ühendust võtnud Aita Mölderi sõnul olid siilipere avastanud varesed siilipoegadele tõsiseks ohuks.
Terje Parra – ühe ööga loomapäästjaks
[caption id="attachment_301544" align="alignnone" width="2000"]
Terje Parra rõhutab, et paljude vigastadasaanud loomade ja lindude elud on suudetud päästa vaid seetõttu, et hädalist märganud inimene teeb otsuse peatuda ja abi kutsuda. Lemmi Kann[/caption]
Märtsi alguses, kui koroonaviirus oli end juba mugavalt sisse seadnud ja korraldas kogu maailmas asju ümber, juhtus üks õnnetus, mis keeras Terje Parra ja tema pere elus ootamatult ette uue ja huvitava lehekülje.
„Oli reede õhtul kell kümme, kui mu vanem poeg Albert helistas ja ütles, et Posti tänaval aeti kass alla – tal on vist käpp murdunud, mis me nüüd teeme?” meenutas Parra.
Naine üritas telefonitsi kätte saada mõnda Läänemaal tegutsevat loomaarsti, aga see ei õnnestunud. Albert jõudis vahepeal ka politseisse helistada, kuid sealtki ei osatud kosta midagi, mis abi lähemale tooks. „Siis ma leidsin Heiki Valneri loomapäästegrupi kodulehe ja nende telefoninumbri 1414. Helistasin sinna.”
Parrale vastas Loomapäästegrupi juht Erko Helmik, kes ütles, et nad organiseerivad kiisule kohe arstiabi, kuid patsient tuleb selleks Tallinnasse toimetada. „Ei ole probleemi!” teatas Parra pikemalt mõtlemata. Algas suur päästeoperatsioon.
Terje Parra rõhutab, et paljude vigastadasaanud loomade ja lindude elud on suudetud päästa vaid seetõttu, et hädalist märganud inimene teeb otsuse peatuda ja abi kutsuda. Lemmi Kann[/caption]
Märtsi alguses, kui koroonaviirus oli end juba mugavalt sisse seadnud ja korraldas kogu maailmas asju ümber, juhtus üks õnnetus, mis keeras Terje Parra ja tema pere elus ootamatult ette uue ja huvitava lehekülje.
„Oli reede õhtul kell kümme, kui mu vanem poeg Albert helistas ja ütles, et Posti tänaval aeti kass alla – tal on vist käpp murdunud, mis me nüüd teeme?” meenutas Parra.
Naine üritas telefonitsi kätte saada mõnda Läänemaal tegutsevat loomaarsti, aga see ei õnnestunud. Albert jõudis vahepeal ka politseisse helistada, kuid sealtki ei osatud kosta midagi, mis abi lähemale tooks. „Siis ma leidsin Heiki Valneri loomapäästegrupi kodulehe ja nende telefoninumbri 1414. Helistasin sinna.”
Parrale vastas Loomapäästegrupi juht Erko Helmik, kes ütles, et nad organiseerivad kiisule kohe arstiabi, kuid patsient tuleb selleks Tallinnasse toimetada. „Ei ole probleemi!” teatas Parra pikemalt mõtlemata. Algas suur päästeoperatsioon.
Vanemad võitlevad lastehoiu säilimise eest
Suve lõpus suletava Lahe tänava Lepatriinu lastehoiu vanemad pole rahul Haapsalu linnavalitsuse selgitustega ja paluvad volikogul sulgemisotsus veel kord üle vaadata.
Haapsalu Lahe tänava Lepatriinu lastehoiu vanemad koguvad allkirju pöördumisele, milles nad süüdistavad linnavalitsuse haridusametnikke valetamises ja linnavalitsust toimiva lastehoiu lõhkumises. „Tahame, et Lahe Lepatriinu jääks, linn maksaks edasi laste hoidmise eest ja üheksa inimest säilitaks töö,” ütles lapsevanem Terje Parra, kes tahab kirja enne järgmisel nädalal toimuvat Haapsalu linnavolikogu volinikele üle anda.