Silt: Tarvo Valker
Üle Läänemaa lendavad kümned tuhanded linnud
[caption id="attachment_325221" align="alignnone" width="1920"]
Haned. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel nädalal lendasid üle Läänemaa kümned tuhanded raba- ja suur-laukhaned, keda ornitoloog Tarvo Valkeri hinnangul kuulsid ja nägid kõik Läänemaa elanikud.
Suurem rändeaeg on Valkeri sõnul käsil viimaseid nädalaid, veel on saabumas põhja poolt tulevad liigid. Nii on Põõsaspea neemel juba näha olnud 50 000pealisi valgepõsk-laglede rändeparvi, kuid neid on üle Eesti lendamas veelgi.
Tulemas on põhjamaised luiged ehk laulu- ja väikeluiged. See, et luiki veel palju läbi rännanud pole, näitab, et põhjapoolsetel aladel ei ole külmaks läinud. Veel on vähe läbi rännanud ka hallrästaid.
Tõenäoliselt paari nädala pärast muutub rändavate lindude hulk väiksemaks.
Haned. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel nädalal lendasid üle Läänemaa kümned tuhanded raba- ja suur-laukhaned, keda ornitoloog Tarvo Valkeri hinnangul kuulsid ja nägid kõik Läänemaa elanikud.
Suurem rändeaeg on Valkeri sõnul käsil viimaseid nädalaid, veel on saabumas põhja poolt tulevad liigid. Nii on Põõsaspea neemel juba näha olnud 50 000pealisi valgepõsk-laglede rändeparvi, kuid neid on üle Eesti lendamas veelgi.
Tulemas on põhjamaised luiged ehk laulu- ja väikeluiged. See, et luiki veel palju läbi rännanud pole, näitab, et põhjapoolsetel aladel ei ole külmaks läinud. Veel on vähe läbi rännanud ka hallrästaid.
Tõenäoliselt paari nädala pärast muutub rändavate lindude hulk väiksemaks.
Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Celestún ja punaflamingod
caption id="attachment_436520" align="aligncenter" width="1920"] Punaflamingode roosakas värvus tuleb krevettide söömisest. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Pärast Chichén Itzá külastamist oli meie järgmiseks sihtkohaks Yucatáni poolsaare looderannikul asuv Celestún. Tegu on kalurilinnaga, mis on oma 8000 elanikuga veidi väiksem kui Haapsalu.
Celestúni on küll mitmel pool kirjeldatud turismikohana, kuid võrreldes paljude teiste kohtadega nägime siin turiste oluliselt vähem. Kui aga natukenegi mere äärest kaugemale minna, ei teki üldse tunnet, et see võiks olla kuurortlinn. Ehedus ongi Celestúni üks suuri võlusid.
Turiste ja turistidele „serveeritud” Celestúni võib näha eelkõige rannas jalutades. Siin ootavad puhkajaid rannaliival asuvad restoranid ning kümned paadimehed, kes on valmis turiste merele viima.
Peamiseks põhjuseks Celestúni sõitmiseks on linnud.
Punaflamingode roosakas värvus tuleb krevettide söömisest. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Pärast Chichén Itzá külastamist oli meie järgmiseks sihtkohaks Yucatáni poolsaare looderannikul asuv Celestún. Tegu on kalurilinnaga, mis on oma 8000 elanikuga veidi väiksem kui Haapsalu.
Celestúni on küll mitmel pool kirjeldatud turismikohana, kuid võrreldes paljude teiste kohtadega nägime siin turiste oluliselt vähem. Kui aga natukenegi mere äärest kaugemale minna, ei teki üldse tunnet, et see võiks olla kuurortlinn. Ehedus ongi Celestúni üks suuri võlusid.
Turiste ja turistidele „serveeritud” Celestúni võib näha eelkõige rannas jalutades. Siin ootavad puhkajaid rannaliival asuvad restoranid ning kümned paadimehed, kes on valmis turiste merele viima.
Peamiseks põhjuseks Celestúni sõitmiseks on linnud. 
Linnud viivitavad rändega
[caption id="attachment_436343" align="alignnone" width="1600"]
Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Veel septembri viimasel nädal võis Haapsalus kohata mitmesajapealisi suitsupääsukeste parvi, kes ei rutanud lahkuma.
„Kägu nähti palju ja öösorri, kes viivitasid rändega, sest ilm oli soe,“ ütles ornitoloog Tarvo Valker.
Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Veel septembri viimasel nädal võis Haapsalus kohata mitmesajapealisi suitsupääsukeste parvi, kes ei rutanud lahkuma.
„Kägu nähti palju ja öösorri, kes viivitasid rändega, sest ilm oli soe,“ ütles ornitoloog Tarvo Valker. Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: reisi algus ja Chichén Itzá
[caption id="attachment_436005" align="alignnone" width="1920"] Chichen Itza. Foto Tarvo Valker[/caption]
Tänavu jaanuaris võtsin koos elukaaslase ja meie kahe lapsega ette teekonna Kagu-Mehhikosse, Yucatani poolsaarele. Järgnevad paar kuud jagan lugejatega selle kolmenädalase reisi eredamaid muljeid.
Reisi marsruudi planeerisime täielikult ise – abilisteks Lonely Planet, linnuvaatlejate reisikirjad ja muidugi rohkelt infot internetist.
Yucatani poolsaar on Kariibi mere ja Mehhiko lahe vahel asuv suur poolsaar. Selle Eestist umbes neli korda suurema maanuki territooriumile jäävad lisaks Mehhiko kolmele osariigile veel Guatemala ja Belize. Yucatanist on saanud viimastel kümnenditel turistide seas väga populaarne sihtkoht. Seda tänu oma turvalisusele, maiade arhitektuuri ja pärandi eksponeerimisele ning põnevale loodusele.
Chichen Itza. Foto Tarvo Valker[/caption]
Tänavu jaanuaris võtsin koos elukaaslase ja meie kahe lapsega ette teekonna Kagu-Mehhikosse, Yucatani poolsaarele. Järgnevad paar kuud jagan lugejatega selle kolmenädalase reisi eredamaid muljeid.
Reisi marsruudi planeerisime täielikult ise – abilisteks Lonely Planet, linnuvaatlejate reisikirjad ja muidugi rohkelt infot internetist.
Yucatani poolsaar on Kariibi mere ja Mehhiko lahe vahel asuv suur poolsaar. Selle Eestist umbes neli korda suurema maanuki territooriumile jäävad lisaks Mehhiko kolmele osariigile veel Guatemala ja Belize. Yucatanist on saanud viimastel kümnenditel turistide seas väga populaarne sihtkoht. Seda tänu oma turvalisusele, maiade arhitektuuri ja pärandi eksponeerimisele ning põnevale loodusele. 
Põõsaspealt lendas üle rekordhulk mereparte
[caption id="attachment_435448" align="alignnone" width="1600"]
Mustvaerad. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Põõsaspealt rändas läinud laupäeval läbi üle 100 000 arktilise merepardi.
Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on see märkimisväärne hulk ja päev oli erakordne. „Arvestades seda, et kogu sügisrände jooksul, mis kestab neli-viis kuud, rändab sealt läbi üle kahe miljoni merepardi,“ märkis Valker.
Mustvaerad. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Põõsaspealt rändas läinud laupäeval läbi üle 100 000 arktilise merepardi.
Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on see märkimisväärne hulk ja päev oli erakordne. „Arvestades seda, et kogu sügisrände jooksul, mis kestab neli-viis kuud, rändab sealt läbi üle kahe miljoni merepardi,“ märkis Valker. 
Ornitoloog korraldab Haapsalus uue festivali
[caption id="attachment_424999" align="alignnone" width="1920"] Ornitoloog Tarvo Valker. Foto: arhiiv[/caption]
Ornitoloog Tarvo Valker korraldab juba sel laupäeval Matsalu Linnutee festivali, mis peaks pikendama Haapsalu festivalisuve ja teadvustama, et suur osa Matsalu rahvuspargist asub Haapsalu külje all.
„Matsalu on kese ja tegelikult jääb suur osa Matsalu rahvusparki Haapsalu linna territooriumile Matsalu lahe põhjakaldal, kuigi seostub see pigem Lihula ja Penijõega, kus asub rahvuspargi keskus,“ märkis Valker.
Ornitoloog Tarvo Valker. Foto: arhiiv[/caption]
Ornitoloog Tarvo Valker korraldab juba sel laupäeval Matsalu Linnutee festivali, mis peaks pikendama Haapsalu festivalisuve ja teadvustama, et suur osa Matsalu rahvuspargist asub Haapsalu külje all.
„Matsalu on kese ja tegelikult jääb suur osa Matsalu rahvusparki Haapsalu linna territooriumile Matsalu lahe põhjakaldal, kuigi seostub see pigem Lihula ja Penijõega, kus asub rahvuspargi keskus,“ märkis Valker. 
2
Läänemaale sattus harukordne suleline
[caption id="attachment_433256" align="alignnone" width="1920"] Suula. Vikipeedia[/caption]
Ornitoloogid nägid Põõsaspea neemel 11. augustil meil üliharuldast põhja-tormilindu, keda on Eestis varem nähtud vaid üks kord – neli aastat tagasi samuti Põõsaspeal.
Suula. Vikipeedia[/caption]
Ornitoloogid nägid Põõsaspea neemel 11. augustil meil üliharuldast põhja-tormilindu, keda on Eestis varem nähtud vaid üks kord – neli aastat tagasi samuti Põõsaspeal. Saja linnuliigi vaatlus käib täie hooga
[caption id="attachment_424999" align="alignnone" width="1920"] Ornitoloog Tarvo Valker. Foto: arhiiv[/caption]
Ornitoloog Tarvo Valkeri üleskutset vaadelda aastas sada linnuliiki järgib üle 700 inimese, kellest ligi kolmandik on saanud sada sulelist täis.
Ornitoloog Tarvo Valker. Foto: arhiiv[/caption]
Ornitoloog Tarvo Valkeri üleskutset vaadelda aastas sada linnuliiki järgib üle 700 inimese, kellest ligi kolmandik on saanud sada sulelist täis.
Läänemaale sattus linnuharuldus
[caption id="attachment_430937" align="alignnone" width="1079"]
Siberi tõmmuvaeras. Foto: Margus Ellermaa[/caption]
Nädalavahetusel lendas Põõsaspea neemelt üle kaks siberi tõmmuvaerast, keda teadaolevalt kohati Eestis esimest korda viis aastat tagasi samuti Põõsaspeal.
Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on siberi tõmmuvaeras meil haruldane.
Siberi tõmmuvaeras. Foto: Margus Ellermaa[/caption]
Nädalavahetusel lendas Põõsaspea neemelt üle kaks siberi tõmmuvaerast, keda teadaolevalt kohati Eestis esimest korda viis aastat tagasi samuti Põõsaspeal.
Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on siberi tõmmuvaeras meil haruldane. 
Põõsaspea neemel algas rändeseire
[caption id="attachment_111722" align="alignnone" width="1024"]
Põõsaspea neem. Elen Ormus[/caption]
Põõsaspea neemel algasid ornitoloogiaühingu korraldatud rändevaatlused, mille eesmärk on seirata arktiliste veelindude, kajakate ja kahlajate pesitsusarvukust.
Sulelised saabuvad Loode-Venemaalt ja Skandinaaviast ning rändavad Põõsaspealt suurte parvedena üle. „Esimene suurem rändelaine jõuab meile juuli keskel ja juulikuu lõpuks on siit läbi rännanud miljon lindu,” märkis ornitoloog Tarvo Valker. Esimesed läbirändajad on mustvaerad ja naerukajakad.
Põõsaspea neem. Elen Ormus[/caption]
Põõsaspea neemel algasid ornitoloogiaühingu korraldatud rändevaatlused, mille eesmärk on seirata arktiliste veelindude, kajakate ja kahlajate pesitsusarvukust.
Sulelised saabuvad Loode-Venemaalt ja Skandinaaviast ning rändavad Põõsaspealt suurte parvedena üle. „Esimene suurem rändelaine jõuab meile juuli keskel ja juulikuu lõpuks on siit läbi rännanud miljon lindu,” märkis ornitoloog Tarvo Valker. Esimesed läbirändajad on mustvaerad ja naerukajakad.