Silt: Tarvo Valker
Üle Haapsalu lendas tuhandeid vainurästaid
[caption id="attachment_437536" align="aligncenter" width="1600"]
Vainurästas. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul lendas läinud laupäeva öösel üle Haapsalu mitu tuhat rändel vainurästast.
„Väga võimas ööränne, väga tähelepanuväärne,” ütles Valker. Peale Haapsalu tuli teateid öörändest Vormsist ja Tallinnast. „Väga suures osas Eestist tol ööl sadas ja seal parvi ei nähtud,” märkis Valker. Vainurästad olid teel Soomest ja Loode-V
Vainurästas. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Linnuvaatleja Tarvo Valkeri sõnul lendas läinud laupäeva öösel üle Haapsalu mitu tuhat rändel vainurästast.
„Väga võimas ööränne, väga tähelepanuväärne,” ütles Valker. Peale Haapsalu tuli teateid öörändest Vormsist ja Tallinnast. „Väga suures osas Eestist tol ööl sadas ja seal parvi ei nähtud,” märkis Valker. Vainurästad olid teel Soomest ja Loode-V
Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Calakmuli möiraahvid
[caption id="attachment_437529" align="aligncenter" width="1800"]
Möiraahvid on kõige valjema häälega maismaaimetajad. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Chicanná on parim lähtekoht eraldatud Calakmuli jõudmiseks. Calakmul on nüüdseks avastatud maiade linnriikidest üks suurimaid, ületades oma hiilguse ja suuruse poolest isegi Chichén Itzát. Siit on teada koguni 6000 arheoloogilist leidu. Calakmuli peamine püramiid on seniste teadmiste põhjal kogu maiade tsivilisatsiooni kõrgeim – selle tipp ulatub 50 meetrini.
Calakmuli on kõikjal kirjeldatud kui erakordselt eraldatud paika. Kohta, kuhu satuvad tõelised elamusteotsijad ja seiklejad. Ja kaard
Möiraahvid on kõige valjema häälega maismaaimetajad. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Chicanná on parim lähtekoht eraldatud Calakmuli jõudmiseks. Calakmul on nüüdseks avastatud maiade linnriikidest üks suurimaid, ületades oma hiilguse ja suuruse poolest isegi Chichén Itzát. Siit on teada koguni 6000 arheoloogilist leidu. Calakmuli peamine püramiid on seniste teadmiste põhjal kogu maiade tsivilisatsiooni kõrgeim – selle tipp ulatub 50 meetrini.
Calakmuli on kõikjal kirjeldatud kui erakordselt eraldatud paika. Kohta, kuhu satuvad tõelised elamusteotsijad ja seiklejad. Ja kaard
Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Chicanná vaikelu võlu
[caption id="attachment_437159" align="alignnone" width="1920"]
Lõuna-Mehhikost kuni Costa Ricani levinud Põhja-tüükasorr on maailma üks omapäraseima välimusega linnuliike. Foto Tarvo Valker[/caption]
Pärast pikka autosõitu jõuame õhtuhämaruses oma uude peatuspaika – Chicannásse. Siinne majutus on loodushuvilisele lihtsalt suurepärane. Siin ootavad puhkajat eraldiseisvad majad keset metsa. Kuigi majutuskoht asub maanteest vaid mõnesaja meetri kaugusel, pole liiklusmüra üldse kuulda. Puhkeküla peamajas saab korralikku hommikusööki ja olemas on ka restoran, kus saab nii lõunatada kui ka õhtust süüa. Siin kohtame esimest korda ka teisi linnuvaatlejaid – enamik neist on tulnud USAst.
Kohe esimesel hommikul ärgates on õues kuulda väga palju erinevaid linnuhääli. Helipilt on muidugi hoopis teistsugune kui kodumaal. Ühtegi Eestis esinevat linnuliiki me nelja päeva jooksul siin ei näegi. Kõige häälekamad on pruunnäärid. Nad on õige pisut kogukamad kui pasknäärid ning umbes sama pika sabaga nagu meie harakad. Kui õite juures ka
Lõuna-Mehhikost kuni Costa Ricani levinud Põhja-tüükasorr on maailma üks omapäraseima välimusega linnuliike. Foto Tarvo Valker[/caption]
Pärast pikka autosõitu jõuame õhtuhämaruses oma uude peatuspaika – Chicannásse. Siinne majutus on loodushuvilisele lihtsalt suurepärane. Siin ootavad puhkajat eraldiseisvad majad keset metsa. Kuigi majutuskoht asub maanteest vaid mõnesaja meetri kaugusel, pole liiklusmüra üldse kuulda. Puhkeküla peamajas saab korralikku hommikusööki ja olemas on ka restoran, kus saab nii lõunatada kui ka õhtust süüa. Siin kohtame esimest korda ka teisi linnuvaatlejaid – enamik neist on tulnud USAst.
Kohe esimesel hommikul ärgates on õues kuulda väga palju erinevaid linnuhääli. Helipilt on muidugi hoopis teistsugune kui kodumaal. Ühtegi Eestis esinevat linnuliiki me nelja päeva jooksul siin ei näegi. Kõige häälekamad on pruunnäärid. Nad on õige pisut kogukamad kui pasknäärid ning umbes sama pika sabaga nagu meie harakad. Kui õite juures kaReisimuljed Yucatani poolsaarelt: Mehhiko teed ja külad
[caption id="attachment_436893" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Tarvo Valker[/caption]
Celestúnist viis meid teekond üha väiksematesse paikadesse. Suure põnevusega ootasime eraldatud Calakmuli jõudmist. See oli üks aeganõudev ja pikk teekond, niisiis oli plaan teha teel ka üks vahepeatus Uxmalis, kus asuvad samuti ühed maiade varemed.
Selle pikema autosõidu valguses on asjakohane rääkida veidi lähemalt Mehhiko teedest ja küladest.
Celestúnis flamingoretke juhtinud giid Alex soovitas meil Calakmuli poole sõita ringiga mööda uut suurt kiirteed. Meie seda soovitust siiski ei järginud ja kulgesime läbi aeglasema otsetee. See viis läbi istanduste, väikeste külade ja selle kõige vahel ka läbi kauni looduse. Kuna autos oli navigatsiooniseade ja lisaks oli meil kaasa võetud paberkaart, siis
Foto: Tarvo Valker[/caption]
Celestúnist viis meid teekond üha väiksematesse paikadesse. Suure põnevusega ootasime eraldatud Calakmuli jõudmist. See oli üks aeganõudev ja pikk teekond, niisiis oli plaan teha teel ka üks vahepeatus Uxmalis, kus asuvad samuti ühed maiade varemed.
Selle pikema autosõidu valguses on asjakohane rääkida veidi lähemalt Mehhiko teedest ja küladest.
Celestúnis flamingoretke juhtinud giid Alex soovitas meil Calakmuli poole sõita ringiga mööda uut suurt kiirteed. Meie seda soovitust siiski ei järginud ja kulgesime läbi aeglasema otsetee. See viis läbi istanduste, väikeste külade ja selle kõige vahel ka läbi kauni looduse. Kuna autos oli navigatsiooniseade ja lisaks oli meil kaasa võetud paberkaart, siis
Üle Läänemaa lendavad kümned tuhanded linnud
[caption id="attachment_325221" align="alignnone" width="1920"]
Haned. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel nädalal lendasid üle Läänemaa kümned tuhanded raba- ja suur-laukhaned, keda ornitoloog Tarvo Valkeri hinnangul kuulsid ja nägid kõik Läänemaa elanikud.
Suurem rändeaeg on Valkeri sõnul käsil viimaseid nädalaid, veel on saabumas põhja poolt tulevad liigid. Nii on Põõsaspea neemel juba näha olnud 50 000pealisi valgepõsk-laglede rändeparvi, kuid neid on üle Eesti lendamas veelgi.
Tulemas on põhjamaised luiged ehk laulu- ja väikeluiged. See, et luiki veel palju läbi rännanud pole, näitab, et põhjapoolsetel aladel ei ole külmaks läinud. Veel on vähe läbi rännanud ka hallrästaid.
Tõenäoliselt paari nädala pärast muutub rändavate lindude hulk väiksemaks.
Haned. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sel nädalal lendasid üle Läänemaa kümned tuhanded raba- ja suur-laukhaned, keda ornitoloog Tarvo Valkeri hinnangul kuulsid ja nägid kõik Läänemaa elanikud.
Suurem rändeaeg on Valkeri sõnul käsil viimaseid nädalaid, veel on saabumas põhja poolt tulevad liigid. Nii on Põõsaspea neemel juba näha olnud 50 000pealisi valgepõsk-laglede rändeparvi, kuid neid on üle Eesti lendamas veelgi.
Tulemas on põhjamaised luiged ehk laulu- ja väikeluiged. See, et luiki veel palju läbi rännanud pole, näitab, et põhjapoolsetel aladel ei ole külmaks läinud. Veel on vähe läbi rännanud ka hallrästaid.
Tõenäoliselt paari nädala pärast muutub rändavate lindude hulk väiksemaks.Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: Celestún ja punaflamingod
caption id="attachment_436520" align="aligncenter" width="1920"]
Punaflamingode roosakas värvus tuleb krevettide söömisest. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Pärast Chichén Itzá külastamist oli meie järgmiseks sihtkohaks Yucatáni poolsaare looderannikul asuv Celestún. Tegu on kalurilinnaga, mis on oma 8000 elanikuga veidi väiksem kui Haapsalu.
Celestúni on küll mitmel pool kirjeldatud turismikohana, kuid võrreldes paljude teiste kohtadega nägime siin turiste oluliselt vähem. Kui aga natukenegi mere äärest kaugemale minna, ei teki üldse tunnet, et see võiks olla kuurortlinn. Ehedus ongi Celestúni üks suuri võlusid.
Turiste ja turistidele „serveeritud” Celestúni võib näha eelkõige rannas jalutades. Siin ootavad puhkajaid rannaliival asuvad restoranid ning kümned paadimehed, kes on valmis turiste merele viima.
Peamiseks põhjuseks Celestúni sõitmiseks on linnud.
Punaflamingode roosakas värvus tuleb krevettide söömisest. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Pärast Chichén Itzá külastamist oli meie järgmiseks sihtkohaks Yucatáni poolsaare looderannikul asuv Celestún. Tegu on kalurilinnaga, mis on oma 8000 elanikuga veidi väiksem kui Haapsalu.
Celestúni on küll mitmel pool kirjeldatud turismikohana, kuid võrreldes paljude teiste kohtadega nägime siin turiste oluliselt vähem. Kui aga natukenegi mere äärest kaugemale minna, ei teki üldse tunnet, et see võiks olla kuurortlinn. Ehedus ongi Celestúni üks suuri võlusid.
Turiste ja turistidele „serveeritud” Celestúni võib näha eelkõige rannas jalutades. Siin ootavad puhkajaid rannaliival asuvad restoranid ning kümned paadimehed, kes on valmis turiste merele viima.
Peamiseks põhjuseks Celestúni sõitmiseks on linnud. 
Linnud viivitavad rändega
[caption id="attachment_436343" align="alignnone" width="1600"]
Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Veel septembri viimasel nädal võis Haapsalus kohata mitmesajapealisi suitsupääsukeste parvi, kes ei rutanud lahkuma.
„Kägu nähti palju ja öösorri, kes viivitasid rändega, sest ilm oli soe,“ ütles ornitoloog Tarvo Valker.
Hallhaned. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Veel septembri viimasel nädal võis Haapsalus kohata mitmesajapealisi suitsupääsukeste parvi, kes ei rutanud lahkuma.
„Kägu nähti palju ja öösorri, kes viivitasid rändega, sest ilm oli soe,“ ütles ornitoloog Tarvo Valker. Reisimuljed Yucatani poolsaarelt: reisi algus ja Chichén Itzá
[caption id="attachment_436005" align="alignnone" width="1920"]
Chichen Itza. Foto Tarvo Valker[/caption]
Tänavu jaanuaris võtsin koos elukaaslase ja meie kahe lapsega ette teekonna Kagu-Mehhikosse, Yucatani poolsaarele. Järgnevad paar kuud jagan lugejatega selle kolmenädalase reisi eredamaid muljeid.
Reisi marsruudi planeerisime täielikult ise – abilisteks Lonely Planet, linnuvaatlejate reisikirjad ja muidugi rohkelt infot internetist.
Yucatani poolsaar on Kariibi mere ja Mehhiko lahe vahel asuv suur poolsaar. Selle Eestist umbes neli korda suurema maanuki territooriumile jäävad lisaks Mehhiko kolmele osariigile veel Guatemala ja Belize. Yucatanist on saanud viimastel kümnenditel turistide seas väga populaarne sihtkoht. Seda tänu oma turvalisusele, maiade arhitektuuri ja pärandi eksponeerimisele ning põnevale loodusele.
Chichen Itza. Foto Tarvo Valker[/caption]
Tänavu jaanuaris võtsin koos elukaaslase ja meie kahe lapsega ette teekonna Kagu-Mehhikosse, Yucatani poolsaarele. Järgnevad paar kuud jagan lugejatega selle kolmenädalase reisi eredamaid muljeid.
Reisi marsruudi planeerisime täielikult ise – abilisteks Lonely Planet, linnuvaatlejate reisikirjad ja muidugi rohkelt infot internetist.
Yucatani poolsaar on Kariibi mere ja Mehhiko lahe vahel asuv suur poolsaar. Selle Eestist umbes neli korda suurema maanuki territooriumile jäävad lisaks Mehhiko kolmele osariigile veel Guatemala ja Belize. Yucatanist on saanud viimastel kümnenditel turistide seas väga populaarne sihtkoht. Seda tänu oma turvalisusele, maiade arhitektuuri ja pärandi eksponeerimisele ning põnevale loodusele. 
Põõsaspealt lendas üle rekordhulk mereparte
[caption id="attachment_435448" align="alignnone" width="1600"]
Mustvaerad. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Põõsaspealt rändas läinud laupäeval läbi üle 100 000 arktilise merepardi.
Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on see märkimisväärne hulk ja päev oli erakordne. „Arvestades seda, et kogu sügisrände jooksul, mis kestab neli-viis kuud, rändab sealt läbi üle kahe miljoni merepardi,“ märkis Valker.
Mustvaerad. Foto: Tarvo Valker[/caption]
Põõsaspealt rändas läinud laupäeval läbi üle 100 000 arktilise merepardi.
Ornitoloog Tarvo Valkeri sõnul on see märkimisväärne hulk ja päev oli erakordne. „Arvestades seda, et kogu sügisrände jooksul, mis kestab neli-viis kuud, rändab sealt läbi üle kahe miljoni merepardi,“ märkis Valker. 
Ornitoloog korraldab Haapsalus uue festivali
[caption id="attachment_424999" align="alignnone" width="1920"]
Ornitoloog Tarvo Valker. Foto: arhiiv[/caption]
Ornitoloog Tarvo Valker korraldab juba sel laupäeval Matsalu Linnutee festivali, mis peaks pikendama Haapsalu festivalisuve ja teadvustama, et suur osa Matsalu rahvuspargist asub Haapsalu külje all.
„Matsalu on kese ja tegelikult jääb suur osa Matsalu rahvusparki Haapsalu linna territooriumile Matsalu lahe põhjakaldal, kuigi seostub see pigem Lihula ja Penijõega, kus asub rahvuspargi keskus,“ märkis Valker.
Ornitoloog Tarvo Valker. Foto: arhiiv[/caption]
Ornitoloog Tarvo Valker korraldab juba sel laupäeval Matsalu Linnutee festivali, mis peaks pikendama Haapsalu festivalisuve ja teadvustama, et suur osa Matsalu rahvuspargist asub Haapsalu külje all.
„Matsalu on kese ja tegelikult jääb suur osa Matsalu rahvusparki Haapsalu linna territooriumile Matsalu lahe põhjakaldal, kuigi seostub see pigem Lihula ja Penijõega, kus asub rahvuspargi keskus,“ märkis Valker.